SEB: ELi soovitavad päitsed on meil juba peas

SEB eraisikulaenude suuna äriarendusjuhi Triin Messimas. Foto: SCANPIX

Euroopa Parlament on menetlemas eluasemelaenude direktiivi, millega tahetakse laenuandjatele päitsed pähe panna. SEB Panga eraisikulaenude äriarendusjuhi Triin Messimase hinnangul on aga enamasti tegemist juba käigus olevate lahendustega.

Europarlament tahab, et pangad ütleksid kliendile, kui nende soovitava vara väärtus on väiksem kui müüja küsib. Kuidas see Eestis on? Kui klient tuleb panka mingit kinnistut ostma ja müüja edastab oma vara hindamisakti, kas pank teeb ka vara väärtusele oma hinnangu? Kas see hinnang tehakse ka ostjale ehk laenuvõtjale teatavaks või jäetakse panga teada?

Pangad aktsepteerivad teatud kindlate kinnisvarabüroode eksperthinnanguid (avaldatakse pankade kodulehtedel). Need on bürood, kelle usaldusväärsuses ja objektiivsuses on pank veendunud. Kinnisvarahindajad, kellel on õigus eksperthinnanguid kinnitada, on Eestis atesteeritud ja tegutsevad vastavalt kehtestatud standarditele. Pangal ei ole üldjuhul põhjust kahelda eksperthinnangus näidatud kinnisvara turuväärtuse adekvaatsuses.
Samas on pangad ise kehtestanud reeglid selles osas, millises määras tagatise turuväärtusest laenu antakse (aktsepteerimisväärtus). Samuti kehtib üldjuhul põhimõte, et kui kinnisvara tegelik ostu-müügihind on eksperthinnangus näidatud turuväärtusest madalam, lähtutakse laenu andmisel tegelikust ostu-müügihinnast. Kõiki neid reegleid ja arvutusi selgitab laenutaotlejale erakliendihaldur, kes konkreetse projektiga tegeleb.

EL tahab, et laenuhaldurid ei saaks laenumüügist tulu. Kui suurel määral sõltub laenuhaldurite töötasu laenumüügist?

SEBs ei sõltu erakliendihaldurite töötasu laenumüügist. Tulemustasu arvestamisel on olemas teatud kaudne seos läbi selle, et laenumüük mõjutab panga üldist majandustulemust, mille alusel makstakse töötajatele tulemustasu. Samas, mitte mingil juhul ei ole erakliendihaldur huvitatud laenu andma kliendile, kes selleks tegelikult ei kvalifitseeru, sest tema töö otsesteks mõõdikuteks on väljaantud laenude kvaliteet ja klientide rahulolu, samuti täpne kinnipidamine kehtivatest reeglitest/ sise-eeskirjadest.

Kas Eestis oleks tarvis kuidagi reguleerida, kes tohib laenuhaldurina töötada ja kes mitte, et kindlustada teatud kogemustepagas, mis sel töökohal töötaval inimesel olema peaks?

Täna reguleerivad seda pangad ise, kes üldjuhul koolitavad ja atesteerivad oma laenuhaldureid väga hoolikalt. Kui selline ühtne regulatsioon kehtestataks, ei tekitaks see tõenäoliselt pankadele olulisi probleeme ega muudaks põhimõtteliselt laenuhaldurite värbamise ja koolitamise protsessi.

Euroopa Parlamendi majandus- ja sotsiaalkomitee raportööri Reine-Claude Maderi hinnangul on 10-protsendine sissemakse liiga väike. Kui suur sissemakse praegu teil?

SEBs on tavapärane kliendi omafinantseeringu määr täna 20 protsenti.

Euroametnike hinnangul ei seletata praegu piisavalt, miks pank laenuandmisest keeldus. Kas pank praegu ütleb kliendile, miks ta laenutaotlus ei rahuldatud?

Jah, kliendihaldur selgitab kliendile, mis põhjusel pank laenutaotlust rahuldada ei saa. Tavaliselt kaasneb negatiivse krediidiotsuse edastamisega ka soovitus selle kohta, kas ja mida laenutaotleja saaks teha selleks, et taotlus saaks positiivse lahenduse (nt kaastaotleja kaasamine, muu tagatis, soovitud laenusumma vähendamine jms).

Kuidas suhtute nõudesse panna eluasemelaenu reklaamile hoiatus, et laenu mittemaksmine võib viia kodu äravõtmiseni?

Eluasemelaen ei ole kindlasti laen, mille klient võtab ilma igasuguse eelneva kaalumiseta ja laenuhalduri-poolse nõustamiseta. Isegi kui klient reklaami nähes ei teadvusta, et laenu mittetasumine võib viia kodust ilmajäämiseni, nõustab teda selles osas laenuhaldur nii lepingutingimuste läbirääkimisel kui vahetult enne laenulepingu allkirjastamist laenulepingu tingimuste selgitamisel kliendile. Lisaks on vastav hoiatus lisatud eluasemelaenu lepingu eelsele teabele.