Firmad ei hooli tõstmisega kaasnevatest ohtudest töötaja tervisele
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
23. jaanuar 2009, 10:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Igapäevane kastide tõstmine ja seguämbrite tassimine võib põhjustada tõsiseid tervisehädasid ja sundida inimese haiguslehele. Ometi ei teadvusta hulk ettevõtteid raskuste tõstmisega seotud riske ega võta midagi ette töötingimuste parandamiseks.
Tööinspektsioon kontrollis möödunud aasta teisel poolel 220 kaubandusettevõttes ja ehitusplatsil, kas firmadel on tehtud raskuste käsitsi teisaldamise riskianalüüs ja kas selle põhjal on valminud töötingimuste parandamise tegevuskava. Selgus, et 53 juhul riskianalüüs puudus või ei vastanud nõuetele ning 27 juhul ei olnud hinnang kooskõlas tegeliku olukorralaga.
Inspektsiooni teabeosakonna juhataja Heidi Vilu rääkis, et riskianalüüsi käigus tuleb küsida töötajate arvamust selle kohta, kas neil on tööprotsessis palju tõstmist, kui palju see neid häirib ja kui palju tekitab tervisehädasid. Analüüsi tulemuste põhjal peaks sündima tegevuskava, kuidas olukorda parandada.
«Kui see riskianalüüs puudub, siis tähendab see seda, et teemat pole üldse välja toodud ja olukorra parandamiseks pole midagi tehtud. Inimesed tassivad kaste ja seguämbreid edasi,» lausus Vilu.
Tõstmisega seotud seljavalu on peamine tööga seotud tervisekaebus Euroopa Liidus, riikide koguarvestuses kaebab tööst põhjustatud seljavalu üle 23,8 protsenti töötajatest ja uutes liikmesriikides pea 40 protsenti. Samuti on raskuste käsitsi teisaldamise tulemusel saadud tervisekahjustus üks peamine töölt puudumise põhjus Euroopas.