Kuidas petukuulutust ausast pakkumisest eristada?

Siiri Erala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1. klassi saab last registreerida ka internetis eKooli kaudu.
1. klassi saab last registreerida ka internetis eKooli kaudu. Foto: Aldo Luud / Õhtuleht
Kuulutuste- ja oksjoniportaalidest internetis võib leida kõikvõimalikke pakkumisi, müüakse tehnikat, rõivaid, beebikaupu ja tihti soodsamalt kui kauplustes. Kuidas aga kindlaks teha, et ahvatlev pakkumine on tõesti aus, mitte petise seatud lõks?

Vaid kuulutust vaadates on raske ausat pakkumist pettusest eristada, kuid teatud juhtudel peaks nii-öelda punane tuluke põlema minema küll.

Soov.ee juhatuse liikme Indrek Soomi sõnul annab nende keskkonnas kahtlasest kuulutusest märku see, kui müüja on ära keelanud kuulutuse juures oleva pakkumiste ja kommentaaride võimaluse. Teiseks viiteks on kontaktandmed – vaid meili teel toimuv suhtlus ei ole usaldusväärne, hoiatas Soom ja soovitas müüjalt kindlasti küsida täisnime ja telefoninumbrit.

Kuldse Börsi müügijuhi Margit Viilipi sõnul peaks ostja olema eriti tähelepanelik müüja nõudmiste suhtes. Kui müüja nõuab enne kauba kättetoimetamist või näitamist ettemaksu, siis on see märk võimalikust pettusest.

«Kui sa kaupa pole näinud, siis ettemaksu teha ei tohi,» rõhutas Viilip.

Ettemaksu nõudmist pidas kahtlaseks ka Soom, kes lisas, et tehingust tuleks hoiduda ka sel juhul, kui müüja lubab kauba posti teel või kulleriga saata. «Kõige parem oleks tehing teostada käest kätte või kui kaup on teises linnas, otsida sealt mõni usaldusväärne tuttav,» lausus Soom.

Soomi ja Viilipi sõnul võivad peagi nende portaalidesse ilmuda kasutajaid pettuste eest hoiatavad tekstid. Hoiatustele lisaks pidas Viilip oluliseks julgustada inimesi kahtlaste kuulutuste või müüjate korral portaaliga kontakti võtma ja nendest teada andma.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles