Seisma jäänud kraamile saab anda uue elu
13. veebruar 2012, 10:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kodus üleliigsena tunduvatele, ent korralikele asjadele on lihtne leida uus ja tänulik omanik.
Eestis tegutsevad võrdlemisi edukalt kaks vabatahtlikkusel põhinevat gruppi – üks Tallinnas ja teine Tartus –, kelle kaudu on kõigil inimestel võimalik tasuta oma vana, kuid korralik kraam teistele ära anda.
Samuti võib sealt leida teiste pakutavaid asju või küsida ise vajaminevat. Mõlemad grupid kuuluvad USA võrgustikku freecycle.org. Lisaks freecycle-listidele on asjade tasuta äraandmiseks olemas veebikeskkond spunk.ee.
«Kui oled ise elus palju saanud, siis ka anna lahke käega,» ütles Tallinna freecycle-listi kasutaja Liisa Raudsepp küsimuse peale, miks ta korralikke asju uuskasutuses maha ei müü, vaid niisama tasuta teistele jagab.
«Näiteks kui ma esimese lapse sain, siis meil ei olnud peaaegu üldse mingit vara ja me saime väga palju asju tasuta. Mulle on see alati väga loomulik tundunud, et ma ise annan ka,» selgitas ta. Ta lisas, et pealegi on sellise listi kasutamine hästi mugav – kui oma asjade müümisega peab vaeva nägema, siis selle grupi puhul tuleb vaid paar rida kirjutada ning ese ongi leidnud uue õnneliku omaniku.
Asjade tasuta ära andmisel on Raudsepa sõnul ka positiivne emotsionaalne pool: «Sageli inimesed toovad veel kingituse ja on rõõmsad. Ma olen ära andnud hästi palju, sest meil oli suvel selline sundremont ja siis püüdsime kõigest ebavajalikust vabaneda. Ja see toimis väga hästi.»
Naine lisas, et kõige parem sellise kinkimise juures on see, et ise ei pea muretsema transpordi ega millegi muu pärast ja kraam jõuab just nende kätte, kellel seda vaja on.
Umbes viis aastat freecycle-listi kasutanud naine on saanud võrgustiku kaudu ka ise üht-teist: näiteks teekannu, lasteratta ja lasteriideid. «See on üks koht, kus internetist on reaalselt tohutult palju kasu. Ükskõik, kui paljudega sa räägid, ikkagi ei pruugi sa jõuda selleni, kellel asja vaja on. See on tänuväärne võimalus,» möönis ta.
Kindlad reeglid
Raudsepp suutis meenutada vaid üht ebameeldivat juhtumit: talle toodi laste rattatool, mis oli niivõrd kulunud ja kole, et seda polnud lihtsalt võimalik kasutada. Ülejäänud kordadel on kõik hästi sujunud.
Kui Tallinna grupis on praegu 691 liiget, siis Tartu omas on neid mõnevõrra rohkem – 913. Sealne haldaja Juta Vallikivi ütles, et Tartu grupp on praegu täpselt paraja suurusega ja see töötab väga hästi. Pakkumisi ja nõudlust on tema sõnul umbes võrdselt.
Kui Tartu freecycle-listist on tekkinud Vallikivi sõnul hea õhkkonnaga kogukond, kus paljud inimesed teavad üksteist juba ka isiklikult, siis Tallinna grupi moderaator Joosep-Georg Järvemaa möönis, et Tallinna listil on arenemiseks ja kasvamiseks veel potentsiaali ning pealinna elukorraldus ja -tempo ehk pärsivad mõnevõrra võrgustiku aktiivsemat kasutamist.
Teenuse kasutamiseks on sõnastatud ka kindlad juhised, näiteks ei saa selle listi kaudu asju müüa, vahetada või laenata. Samuti ei tohi jagada ravimeid, alkoholi ega narkootikume. Grupiga liitujale saadetakse esimese asjana reegleid tutvustav kiri, et oleks teada, kuidas listi kasutada.
Tellised, mööbel, arvutid
«Inimesed peavad olema teadlikud ka riskidest, selleks on soovitused, kuidas asjade üleandmisi korraldada. Kui inimene, näiteks üksik noor naine, tunneb ennast ebakindlalt, siis võib ära antava asja pärast kokkulepet lihtsalt ka välja trepi juurde jätta,» selgitas Tartu grupi haldaja.
Järvemaa nentis, et kuigi mõnele võivad reeglid tunduda piiravad, on tegelikult neil kõigil oma mõte, et muuta tegevust turvalisemaks.
Tasuta jagatakse kõikvõimalikke asju, alustades telliskividest ning lõpetades mööbli ja lastekraamiga. «Aegamööda on kasvanud suhtumine, et kui ma ikka ise ei vaja, siis annan ära ja mul on rõõmu sellest, et keegi saab seda kasutada,» möönis Vallikivi.
Järvemaa sõnul võiks selliseid gruppe olla ka mujal Eesti piirkondades. Inimene, kes grupi loomise enda peale võtaks, võiks olla sealse kandi elanik, kes tunneb kohalikku eluolu.
«Kui kuskil piirkonnas on mõni analoogne toimiv süsteem juba olemas, siis sinna pole mõtet uue süsteemiga dubleerima minna,» ütles ta.
Kui kellelgi tekib soov mõnda Eestimaa piirkonda selline grupp teha, tuleks saata lehelt freecycle.org võrgustikule sooviavaldus.
Tallinna grupi leiab aadressilt groups.yahoo.com/group/freecycletallinn, Tartu oma veebilehelt groups.yahoo.com/group/tartufreecycle.