Toasoe kergendab rahakotti kõige rohkem Rakveres

FOTO: Graafika: PM

Postimehe juhuvõrdluses osutus toasooja hind kalleimaks Rakveres ja soodsaimaks Võrus. Samas võib hind märgatavalt erineda ka ühes ja samas linnas, teinekord isegi kõrvuti majades.



Nii oli Rakveres ühe korteri sooja ruutmeetri hind 38,57 krooni, teises aga 26 krooni. Hinnaerinevuste põhjusedki on mitmesugused.



Rakverelasel Maie Rummil oli 15 aastat elektriküte, ka kõige külmematel kuudel oli tema küttearve 1500 krooni. Korteriühistu sunnil pidi ta aga taas liituma keskküttega ja nüüd oli tema viimane küttearve 2700 krooni.



Kui Palamusel elanud naisele esitati novembrikuu eest hiiglaslik küttearve, 41,88 kr/m², siis tema detsembri soojaarve oli märgatavalt väiksem – 23,66 kr/m². Nimelt otsustas korteriühistu, et korteriomanikud, kes on end keskkütte süsteemist välja lõiganud, hakkavad üldkütte eest maksma rohkem kui seni.



«Sellest võis olla tingitud ka väiksem küttearve,» oletas anonüümsust palunud Palamuse elanik.



Kärdlas on aga kõrvuti majades ühesuguse planeeringuga korterites ühe soojaarve 30,38 kr/m², teises 18,29 kr/m². Elanikud erinevuse täpset põhjust ei teadnud.



Odavus võib tuua jaheduse


Võrdluses olnud Tallinna majadest oli kõrgeim soojahind 1980. aastal ehitatud majas, märksa soodsam aga näiteks hoones, mis valminud 1920ndail.



Pärnu ja Võru võrdlusesse sattunud kodude toasoojahinnad osutusid madalaimateks, Pärnus lausa 9,97 k/m². Paraku on selle hinna juures tuba külm, kinnitas korteriperemees, kes ei soovinud oma nime avaldada. 



Tema arvates keerab ühistu kütte väga väikseks ja jahedat tuba tuleb puhuriga soojendada. Koos elektriga kütmisega kujuneb aga toasooja hinnaks krõbe 38,99 kr/m².


Postimehe juhuvõrdluses oli soodsaim Võru linna toasooja hind – 14,80 kr/m² kohta. Üks põhjus, kuidas õnnestub Võrus nii madala hinnaga tuba soojaks saada, on see, et seal köetakse hakkepuiduga.



«Eks meiegi sooviks oli saada kõrgem soojahind, aga kui läksime hinda kooskõlastama, kärpis konkurentsiamet tarbija meeleheaks seda väiksemaks,» rääkis ASi Võru Soojus tootmisjuht Valter Banhard.



Jaanuari keskel tõusis Võru soojusenergia hind 733,96 kroonilt 744,31 kroonile megavatt-tunni eest, see oli Banhardi sõnul tingitud investeeringutest ega ole seotud kütusehinnaga.



Konkurentsiamet paneb väiksemate soojatootjate hindu kinnitavatele omavalitsustele südamele, et nende kohustus on ka hinna järele valvata. Kütusehinna langusele peab järgnema soojahinna odavnemine. Amet saatis soojusettevõtetele, kelle hinnad nad kinnitanud on, selle kohta ka meeldetuletuse.



Konkurentsiameti raudtee- ja energiateenistuse juhataja Külli Haabi kinnitusel on kõik soojatootjad vastanud, et nad aktsepteerivad hinnalangetamise soovitust. «Nende piirkondade soojuse piirhinnad, kus maagaasiga köetakse, vaadatakse üle iga kuu, kuna kütuse hinnad hakkavad veebruarist ja märtsist langema,» rõhutas Haab. Ta lisas, et ettevõtetele, kes ei täida neile hinnavalemi alusel pandud kohustust soojuse hinda langetada, teeb amet ettekirjutuse.



Juhuvõrdluses osutus ühe ruutmeetri toasooja hind kalleimaks Rakveres – 38,57 kr/m². Rakvere elanik Maret Sepp oli imestunud, et kuigi novembri ja detsembri temperatuuridel ei olnud suurt vahet, oli tema küttearve novembris 1130, detsembris aga juba 1730 krooni.



Ette teatama ei pea


«Paljud Rakvere elanikud loodavad, et soojahind alaneb. Paraku on nii, et hindu tõstetakse väga järsku, aga alandatakse teo­sammul,» tõdes Sepp.



Konkurentsiamet kooskõlastab suurte ettevõtete (aastatoodanguga üle 50 GWh) soojahinna. ASi Rakvere Soojus hinna kooskõlastab aga kohalik omavalitsus. ASi Rakvere Soojus juhataja Sven Trofimov on Virumaa Teatajale öelnud, et konkurentsiameti soovitus hindu alandada ei ole kohalikele omavalitsustele kohustuslik.



Haab aga sõnas, et omavalitsusel on samasugused õigused ja kohustused kui konkurentsiametil. «Omavalitsus saab ja peab hinda reguleerima ja kontrollima, et see oleks kulupõhine,» rõhutas Haab.



Rakvere abilinnapea Rannar Vassiljev, kes on ka ASi Rakvere Soojus nõukogu liige, kinnitas, et linnavalitsusel on plaan toasooja hinda korrigeerida.



«Kehtiva korra kohaselt peaks see juhtuma kevade lõpus, aga ma ei välista, et hinnamuutus võib tulla ka varem. Tarbijale tuleb hinnamuutusest ette teatada kolm kuud,» rääkis Vassiljev.



Haabi sõnul aga ei ole see piirhinna langetamisel vajalik.

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus

Populaarne

Tagasi üles