Koolitustrendid aastal 2009

Foto: Pm

Majanduslangus ei ole enam mingi uudis. Uued, ent suhteliselt kasutud uudised on ennustused, kui kaua surutis kestab. Uued ja konstruktiivsemad uudised on teadmised või oskused, kuidas kitsamates oludes õnnestuda.

Lihtne loogika ütleb: kui ei õnnestu tulusid suurendada, tuleb kulusid vähendada. Aga mille arvelt? Tihti langeb liisk koolitusele ning mõningate koolituste ära jätmine on igati põhjendatud. Koolituskulu täielik nullimine on aga lühinägelik.

Langusele järgneb tõenäoliselt tõus ning siis on hilja hakata koolituse peale mõtlema – konkurentsirong võib juba lootusetult läinud olla! Pigem on kasulik hoolikalt kaaluda, milline koolitus annab kõige sobivama tulemuse.

Kindlasti on kasulik investeerida pigem pikaajalistesse arendusprogrammidesse, mitte üksikutesse seminaridesse. Kogumahus võib see rohkem maksta, ent kasu ja hinna suhtes on pikaajaline planeeritud arendus kordades tulusam.

Müümise asemel teenindama

Pea kõigi teenuste ja kaupade tarbimine on vähenenud ning ettevõtjad, kelle rahakott ei kannata suuri miinuseid, suunavad oma mõtted viisidele, kuidas endiselt saavutada vajalik läbimüük. Samas jääb paljudes poodides mulje, nagu poleks majanduslangusest kuuldudki või on kaupluse omanikul nii tohutud reservid, et tegelik läbimüük teda ei huvita.

Olin tõsiselt jahmunud, kui kaupluses, kus peale minu ei olnud ühtegi klienti, ei vaevunud müüja mulle isegi tere ütlema. Usun, et nüüd on müügi- ja teenindusettevõtete omanikel viimane aeg mõelda, kuidas müüjad tõesti müüma panna. Kuulsin hiljuti ühelt automüüjalt, et majandusedu on müügimehed ära rikkunud, nad ei oska müüa, vaid ainult müügidokumente vormistada ning kõik tuleb koolitusele saata.

Usun, et kui mitte veel, siis lähiajal on kõik müügimehed saanud müügikoolitusi üledoosi ääreni ning keskseks eduvõtmeks ei saa mitte müügi-, vaid teenindusoskus – oskus astuda kliendi poolele ning aidata leida tema vajadustele sobivaid lahendusi.

Eesti enda väiksuses elab majanduslangust üle oluliselt väiksemas ulatuses kui näiteks Suurbritannia või Ameerika Ühendriigid. Loomulikult on töökaotus ühtviisi valus nii New Yorgis kui Narvas, ent ettevõtete kahjud siin- ja sealpool suurt lompi on võrreldamatud.

Loovus on uue aja trend

Seetõttu on eriti suurriikides ja suurte korporatsioonide uue aja üks märksõnu loovus. Paljudes suurkorporatsioonides on juhtidel nn loovuspäevad, juhiks kandideerimisel on loovus möödapääsmatu oodatav kvaliteet ning Bill Gates ja mitmed teised majandusgigandid on juba mõnda aega rääkinud loovkapitalismist (creative capitalism).
Paradoksaalselt on iga majanduslangusega kaasnenud innovatsiooni kasv.

Loovus on edutegur nii praegu kui edaspidi ning investeerimine loovuskoolitustesse on üksikute kompetentside arendamisest palju perspektiivikam. Loovus ning innovaatilisus annavad tulemusi nii majanduslanguse kui kasvu ajal.

Kõige alus on inimene

Kui koolituseelarve on varasemast kitsam, võib olla kiusatus kasutada seda n-ö asjalikele, praktilise suunitlusega koolitustele ning pehmete väärtuste kesksed koolitused peavad ootama paremaid aegu. Kalduvus on investeerida konkreetsete kompetentside arendamisse nagu müük, ajajuhtimine, konfliktijuhtimine vms, mis on igati mõistetav ja ilmselt ka tulemuslik — teatud piirini.

Igat kompetentsi on võimalik arendada vaid nii kaugele, kui seda võimaldab isiksuslik areng. Rahulolematu juht võib oma meeskonnale järjekindlalt koolitusi tellida ning tulemusena leida, et on vaja koolitusfirmat vahetada, kuna ikka ei tööta meeskond nii nagu juht soovib.

Kui aga investeerida esmalt isiksuslikku arengusse, on see nagu vundamendi rajamine ehitatavale hoonele ning sellele on võimalik ehitada kõikide kompetentside valdamine.

Tulevikku silmas pidades

Olles hetkesituatsioonis, ent vaadates pisut kaugemale soovitan esmalt koostada täpne arengukava/koolitusplaan, kuhu on kasulik kaasata arendusprogrammi läbiviija. Alustada tasub võtmepersoonide isiksuslikust arengust ning loovustreeningutest, milledele saab vajadusel ehitada ülejäänud kompetentsid, kaasa arvatud müügitulemusi soosiv teenindus.