13 aasta eest kehtestatud teeseadus on kõikjal Eestis erateede omanike ja nende naabrite vahel sadu tülisid põhjustanud ning lõppu ei näi lahkhelidel paistvat.
Teetülid kulutavad naabrite närve
30. jaanuar 2009, 17:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paljud Viljandimaa konstaablid ja vallajuhid on pidanud sekkuma vaidlustesse, mille põhjused peituvad selles, et inimesed ei ole võimelised erateede kasutamise tingimustes kokku leppima. Harvad pole olnud needki juhtumid, kus üks konflikti pool on teise liikumist oma maal füüsiliselt takistanud.
Värskeim näide on teisipäevahommikune lugu Paistu vallast, kus Kasesalu talu peremees Andres Sauks jättis veoauto oma maja esisele teele ega lasknud naabertalu inimesi tööle. Mees rääkis, et naabrid on talle tee remontimise eest ligi 10 000 krooni võlgu ning ta ei näinud enam teist moodust nendega jutule saada.
«See asi on vindunud juba 2007. aastast, kui ma lasin siia 30 000 krooni eest kruusa vedada. Et teed kasutab veel kaks talu, leppisime kokku, et igaüks võtab kolmandiku enda kanda,» selgitas Sauks.
Neli esimest kuud olidki tee lõpus paikneva Viira talu omanikud Kaja ja Villu Kivilaan 350-krooniseid osamakseid teinud, kuid siis jätsid nad tasumise katki. Edasi pole naabrid omavahel rahulikult kõnelda suutnud ning ka «Sakalale» selgitusi jagades valasid nad üksteist süüdistustega üle.
Kivilaaned leiavad, et Sauks nõuab nende käest ülekohtuselt suurt summat, sest remonditud teeosa ulatub vaid tema ukseni ja sealt edasi on raskesti läbitav porimülgas. Pealegi olevat Sauks tahtnud, et naabrid maksaksid osa teele paigaldatud tõkkepuu hinnast, ehkki tõkkest on huvitatud tema üksi.
«Oleme siin kõrval ühe teise omanikuga kokku leppinud, et võime suvel tema maa peale enda jaoks täiesti uue tee ehitada,» rääkis Villu Kivilaan. «Teist varianti enam pole. Loomulikult oleks meil odavam praeguse tee korrastamise ja kasutamise osas kokku leppida, aga sellest ei tule midagi välja. Pealegi on Sauksi koerad meie autode põrkeraudadele sügavad jäljed sisse küünistanud. Meil on targem sealt eemale hoida.»
Uue tee ehitamise kava on ka peapõhjus, miks Viira talu rahvas naabri teeparandamise kulusid kanda ei taha.
Teisipäeval, kui nad tõkkeks ette jäetud veoki taha toppama jäid, küsisid Kivilaaned telefonitsi abi politseist. Et konstaabel oli teiste töökohustustega hõivatud, palus ta vastasseisu lahendada vallavanem Ene Saarel. Too sõitis kohale ja rääkis Sauksi tee vabastamise osas nõusse.
Vallavanem leiab, et seadusandja peaks selliste situatsioonide vältimiseks panema kinnisasja omanikele kohustuse taluda kinnistul üldkasutatavat teed ning määrama maksimaalse tasu, mida tee kasutajatelt võib nõuda.
«Inimesed arvavad vahel, et igaüks, kes nende maale astub, peab selle eest raha maksma. See on kurb, sest samas kohas elanud esiisadele oli kokkuleppimine iseenesestmõistetav,» arutles Saar.
Üks tülide ennetamise võimalus on notari juures servituut määrata, kuid seegi eeldab kokkulepet, milleni sageli ei jõuta. Pealegi oleks Saare arvates mõistlik, kui inimesed suudaksid hakkama saada notareid ja kohtunikke asjasse kaasamata.