Noored soovivad saada töötasuna keskmiselt 962 eurot kätte

Noored messil Teeviit.

FOTO: Andres Haabu

CV-Online poolt noorte infomessil Teeviit 2011. aasta detsembris tehtud küsitlusest selgus, et noorte palgaootused täiskohaga töö puhul on kasvanud üle 50 protsendi võrreldes aastatagusega ja nüüd soovivad nad saada netotasuna keskmiselt 962 eurot.


Kui 2010. aasta detsembris soovisid noored täiskohaga töö puhul saada netotasuna keskmiselt 628 eurot, siis 2011. aasta detsembris oli see number tõusnud juba 962 euroni.

«Iseasi muidugi, kui realistlikud need ootused on. Mõnede vastajate puhul jäi küll selgusetuks, millest tulenes kahe tuhande eurone palgasoov, ent need olid pigem erandid. Siiski on väga huvitav, et palgaootused on niivõrd palju aastaga tõusnud.

Üks põhjustest palgaootuste kasvu taga võib olla noortel euro väärtuse kroonist erinev tajumine. Teiseks võib välja tuua, et nii palgaootuste tõus kui langus jõuavad noorteni väikese viitega – nende palgaootuste langemine võttis ka masu ajal pisut aega,» kommenteeris tulemusi CV-Online turundusjuht Heikko Gross.

Küsitlusest selgus veel, et poiste või noormeeste palgaootused on märgatavalt suuremad kui tüdrukutel - täiskohaga töö eest soovivad meessoost vastajad saada netotasuna keskmiselt 1165 eurot, naissoost vastajad aga 908 eurot ning osaajaga töö eest meessoost vastajad 532 eurot ning naissoost vastajad 329 eurot.

«Üllatav oli näha, et lõhe palgaootuste osas joonistub juba koolinoorte seas väga selgelt välja. Isegi pisut šokeeriv, võiks selle kohta öelda,» hindas Gross olukorda.

Tulemused näitasid, et 80 protsenti noortest on nõus vabatahtlikku tööd tegema, kusjuures peaaegu kümnendik kõigist vastajatest seda isegi oma põhitegevusena ning ligi veerand juba teeb vabatahtlikku tööd ühes või teises vormis.

Erialade lõikes soovivad poisid ja noormehed enim IT- ja tütarlapsed meditsiinialast haridust omandada. Veel 2009. aastal olid populaarseimateks erialadeks ärijuhtimine, majandusarvestus, rahandus ja pangandus.

«Selles osas võib öelda küll, et masu on päris palju noorte hariduse omandamise otsuseid suunanud - selgelt on võetud suund praktilise väljundiga erialadele,» ütles Gross.

Tulemused tuginevad noorte infomessil Teeviit 2011. aasta detsembris tehtud küsitlusel, millele vastas 338 noort, kellest 89 protsenti õppis kas põhi-, kesk-, kutse-, või ülikoolis.
 

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles