Iga töötukoolitusse investeeritud euro toob kahe aastaga tagasi neli

Ametialase koolituse mõju hõivele. Mõju hinnang näitab hõive erinevust koolitusel osalenute ja võrdlusgrupi vahel. Punktiirjoonega on märgitud hinnangud, mille andmiseks oli kasutada väiksem arv vaatlusi (seetõttu on vähem usaldusväärsed). Foto: Töötukassa

Tööturukoolitus on olnud töötute tööleaitamisel kulutulus, tuues igalt investeeritud eurolt ühiskonnale kahe aastaga tagasi neli eurot, näitas töötukassa 2011. aastal läbi viidud tööturukoolituse mõjuanalüüs.

Töötukassa pakutud tööturukoolitus on suurendanud koolitusel osalenute töölesaamise väljavaateid ja nende töötusjärgset palka. Mõjuanalüüsis vaadeldud 2009. ja 2010. aastal lõppenud ametialased koolitused parandasid koolitusel osalejate väljavaateid tööturul, suurendades nii hõivemäära kui töötasu.

Hindamistulemustest ilmnes, et koolituse mõju kasvab pidevalt ligi aasta vältel koolituse lõppemisest. Koolituse mõju hindamiseks võrreldi koolitusel osalenuid statistiliselt võimalikult sarnaste registreeritud töötutega, kes koolitusel ei osalenud (tõenäosusel põhinev sobitamine). Inimeste tööturu olukorda (hõive ja sissetulek) peale koolitust vaadeldi maksu- ja tolliametile deklareeritud töötasu andmete alusel.

Ametialase koolituse mõju hinnangute põhjal viis töötukassa läbi ka kulu-tulu analüüsi. Koolituse kulu tasuvusmoment ehk hetk, mil tulud ületavad kulusid, tekib kaheksandal kuul pärast koolituse lõppemist. Kahe aasta möödudes on tulude ja kulude suhe 4/1. See näitab, et iga koolitusse investeeritud euro on toonud ühiskonnale tagasi neli eurot.

2009. ja 2010. aastal lõppenud koolituste võrdlus kinnitas, et tööturukoolituse osutamise põhimõtete muutmisel 2010. aasta algusest oli positiivne mõju töötute töölerakendumisele. Kui 2009. aastal lõppenud koolitused suurendasid hõivemäära aasta pärast koolituse lõppu kümne protsendipunkti võrra, siis 2010. aastal lõppenud koolitused ligi 13 protsendipunkti.

2009. aastal lähtuti töötutele koolituse pakkumisel soovidest, 2010. aastal sellest, millist koolitust konkreetne töötu töölesaamiseks vajab. Kuna 2010. aasta koolituste tulemusel tõusis oluliselt ka koolitusel osalenute töötusjärgne palgatase, mida 2009. aasta koolituste puhul ei täheldatud, võib öelda, et muutusel soovidepõhiselt vajadustepõhisele koolituse pakkumisele on veelgi suurem positiivne mõju kui ilmneb hõivemäärast.

Koolituse tulemusel on tööturu väljavaated paranenud rohkem naistel, vanemaealistel ja eelnevalt lühemat aega tööta olnud töötutel. Haridustaseme järgi oli 2009. aasta koolitustel suurem mõju keskharidusega inimeste, 2010. aastal põhiharidusega inimeste, aga ka kõrgharidusega inimeste puhul. Kokkuvõttes oli kõigis vaadeldud gruppides ametialase koolituse positiivne mõju hõivele ja sissetulekule 2010. aastal suurem kui 2009. aastal.

Koolituse osutamise põhimõtete muutmise kõrval mõjutas tööturukoolituse tulemuslikkust ka koolituskaardi rakendamine, mis võimaldab pakkuda töötutele kiiresti ja paindlikult töölesaamiseks vajalikku koolitust. Samuti võis hinnangu tulemusi mõjutada ka 2010. aasta veidi parem tööturu olukord.