Tee endale selgeks, kuidas arvutatakse dekreediraha ja vanemahüvitise suurust

Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juhataja Anne Sägi.

FOTO: swedbank

Sageli ei ole dekreetpuhkusele siirduval naisel infot, kui suur dekreetraha tema pangakontole laekub ning missugune saab olema vanemahüvitis, kirjutab Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juhataja Anne Sägi.


Enne lapsepuhkusele jäämist tuleks koduse elu rahaline pool läbi mõelda. Näiteks ei tea paljud naised, et dekreediraha ja vanemahüvitist arvutatakse mõneti erinevatel alustel. Ehkki mõlemal juhul on aluseks eelmise kalendriaasta sissetulek, pole dekreedirahal erinevalt vanemahüvitisest maksimumpiiri ning dekreediraha puhul ei arvata maha haiguslehel oldud päevi, vanemahüvitise puhul aga küll. Selliseid nüansse teadmata võib mõnigi naine jätta kasutamata lihtsad viisid oma sissetuleku suurendamiseks.

Maksimumpiiri puudumine dekreetrahal tähendab, et kui olete näiteks saanud 2011. aastal kopsaka preemia, laps on sündimas aga 2013. aasta algul, tasuks dekreeti jääda 2012. aasta sees, kasvõi 31. detsembril – siis arvutatakse dekreediraha veel 2011. aasta sissetulekutelt.

Oluline nüanss on ka see, et õigus vanemahüvitisele ei teki mitte lapse sünni järel (välja arvatud need naised, kes mingil põhjusel dekreediraha ei saa), vaid 140 päeva möödumisel dekreedi algusest. Nii võib laps sündida aastal 2012, aga õigus vanemahüvitisele tekib alles aastal 2013. See on taas tähtis teadmine nende jaoks, kelle erinevate aastate sissetulekud on oluliselt erinevad.

Teada tasub ka seda, et kõige varasem aeg dekreeti jääda on 70 päeva ja hiliseim 30 päeva enne sünnituse arvatavat aega. Kui dekreedirahade suuruse osas vahet pole, millal koduseks jääte, tasub seda teha võimalikult hilja ehk alles 30 päeva enne sünnituse tähtaega. See on kasulik, kuna nii saate pärast kuu aega kauem vanemahüvitist. Nimelt mida hiljem algavad dekreedipäevad, seda hiljem hakatakse maksma vanemahüvitist ja seda jagub kauemaks.

Säästmine

Kodune ema peaks aga mõtlema ka säästmise peale, olgu selle põhjuseks kasvõi soov beebiga pikemalt kodus olla. „Kodusena on erinevaid raha kokkuhoiuvõimalusi – näiteks väljas söömise ja erineva meelelahutuse peale kulub lapse beebieas enamasti vähem kui varem. Samuti vähenevad paljudes peredes kulud transpordile, olgu selleks siis bensiin või ühistranspordi piletid.

Säästmisvõimalusi leiab kindlasti veelgi. Sageli panevad noored emad lapsega kodus olles oma oskused väikest viisi raha teenima ja paljud beebile ostetud asjad müüakse järelturul maha. Juba raseduse ajal tasuks paika panna, kui suur osa vanemahüvitisest on võimalik säästa.

Lisaks vanemahüvitisele hakkab noor pere saama alates lapse sünnist ka 19-eurost lapsetoetust. See on küll väike summa, ent ka sellest piisab igakuise säästmisega alustamiseks. Lapsetoetuse raha võib kõrvale panna lapse tuleviku tarbeks – näiteks hariduskulude tasumiseks.

Paljude jaoks on keerukas mõista, kuidas täpselt arvutatakse dekreediraha ja vanemahüvitist. Internetis leidub küll erinevaid kalkulaatoreid, ent need on paraku tihti ebatäpsed või vananenud. Tegelikult on maksu-ja tolliameti e-teenust kasutades nii dekreediraha kui vanemahüvitise suurust lihtne välja arvutada.


KUIDAS ARVUTADA?

Dekreediraha arvutamiseks tuleb maksuametist saadud sotsiaalmaksu alusel välja arvutada ühe kalendripäeva töötasu ja korrutada see 140ga. Sealjuures ei lahutata kalendripäevadest maha haiguslehel oldud aega ja dekreetpuhkuse raha võib seega olla väiksem harjumuspärasest sissetulekust.

Kui näiteks tänavu sünnitava naise eest tasuti möödunud aastal 3000 eurot sotsiaalmaksu, on arvutuskäik selline:

• Aastatulu väljaarvutamine (tulu jagatud sotsiaalmaksu protsendiga) 3000/0,33= 9090,9 eurot.
• Kalendripäeva keskmise tasu väljaarvutamine 9090,9/365(päevade arv aastas)=24,91 eurot.
• Dekreediraha väljaarvutamine (kalendripäeva tasu korrutatud 140 päevaga)24,91*140= 3487,4 eurot.

Vanemahüvitis arvutatakse samuti eelneva aasta ühe kalendrikuu keskmise tulu põhjal. Kõigepealt arvutatakse välja täpne töötatud kuude arv. Selleks lahutatakse 365st maha päevad, mil vanem oli haiguslehel, hoolduslehel või rasedus- ja sünnituspuhkusel.

Näiteks kui tulevane ema jääb dekreeti 1. oktoobril 2012 ja õigus vanemahüvitisele tekib alles 2013. aastal, arvatakse hüvitise summa määramisel 12 kuust maha oktoober, november ja detsember, kui ema oli dekreetpuhkusel. Kui tulevane ema oli veel ka kevadel nädala haiguslehel, lähevad ka need päevad eelnevalt maha.

Dekreediraha vanemahüvitise arvutamisel arvesse ei lähe. Oletame taas, et tänavu makstakse tulevase ema eest kokku 3000 eurot sotsiaalmaksu, laps sünnib 2013. aastal.

Vanemahüvitise arvutamine näeb siis meie näite puhul välja nii:

• Töötatud kuude arvu arvutamine (365 – sinise lehe ja dekreetpuhkuse päevad)/30) (365-99)/30=8,9 kuud.
• Aastatulu väljaarvutamine (tulu jagatud sotsiaalmaksu protsendiga) 3000/0,33= 9090,9 eurot.
• Vanemahüvitise arvutamine (aastatulu jagatud töötatud kuude arvuga) 9090,9/8,9= 1021,45 eurot.

See pole siiski summa, mis tulevase vanema kontole laekuma hakkab. Tegu on brutosummaga, millest peetakse kinni tulumaks 21 protsenti ja kokkuvõttes saab meie näites kasutatud ema pangakontole 806 eurot ja 95 senti.

Vanemahüvitise eesmärgiks on aasta keskmise sissetuleku säilitamine ja seda saab ka töötav ema. Hüvitist makstakse täiel määral, kui ema teenitav sotsiaalmaksuga maksustatav tulu on kuni 278,02 eurot kuus. Sellest suurema tulu korral vähendatakse väheneb vanemahüvitis sõltuvalt juurde teenitud tulust. Kõikide erijuhtumite korral on hea nõu küsida oma ettevõtte raamatupidajalt või pensioniametist.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles