Mai Maser kirjutab, et õigetes kogustes ei ole suhkur meie organismile kahjulik, vaid oluline energiaallikas, millega tuleb osata piiri pidada.
Mai Maser: suhkruga tuleb osata piiri pidada
21. märts 2012, 14:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toidusüsivesikud on organismi peamiseks energiaallikaks, mis peaksid moodustama 55-60 protsenti päevasest energiavajadusest. Keemilise molekuli suuruse järgi on tuntud kolm süsivesikute põhirühma:
monosahhariidid ehk monoosid (glükoos ehk viinamarjasuhkur ja fruktoos ehk puuviljasuhkur);
disahhariidid (sahharoos ehk lauasuhkur, laktoos ehk piimasuhkur, maltoos ehk linnasesuhkur);
polüsahhariidid (tärklis, kiudained).
Mono- ja disahhariidid, kuhu kuulub ka sahharoos, annavad toidule magusa maitse ja muudavad selle isuäratavaks. Järgides tervislikku dieeti peaksid mono- ja disahhariidid moodustama päevasest energiavajadusest kaheksa kuni kümme protsenti, tärklise osakaaluks peaks jääma aga kuni 50 protsenti. Tihti aga kiputakse magusaga liialdama. Inimese keelel on rohkesti maitse- retseptoreid ning alates rinnapiima magusast maitsest ollakse selle maitsega juba evolutsiooniliselt harjutud ja liialdamine on kerge tulema, kuigi inimkonna ajaloos on rafineeritud sahharoosi ülemäärane tarbimine suhteliselt uus tendents.
Sahharoos, kõige enam levinud suhkru liik
Suhkrust rääkides peetakse selle all enamasti silmas sahharoosi. Ka toiduvalmistamisel kasutatakse peamiselt tavalist rafineeritud suhkrut.
Sahharoosi leidub pea kõikides taimedes, rohkem aga suhkruroos ja suhkrupeedis. Sahharoos koosneb kahest lihtsuhkrust – fruktoosist ja glükoosist, mis mõlemad on organismile vajalikud. Näiteks ajutegevuse energeetiliseks tegevuseks on vaja glükoosi, veresuhkru normaalse taseme hoidmiseks on aga vajalik toidust saadud sahharoos. Samuti on sahharoosi vaja spermatosoidide elujõu tagamiseks.
Oluline ongi jälgida, et organism saaks sahharoosi parajas koguses, mitte vähem, ega ka rohkem. See tähendab, et toitainete saamine peab olema tasakaalus ning ka ühe toitainegrupi sees tuleb hoida soovitatud vahekorda.
Kui piirduda toidusoovitustes antud suhkru kogusega, mis on kaks kuni neli portsjonit päevas (näiteks 4-8 tl suhkrut või 1-2 klaasi limonaadi), siis tuleb organism sellega edukalt toime (Eesti toitumis- ja toidusoovitused, Tallinn 2006). Inimene saab meeldiva maitseelamuse ja mitmekülgse ning tasakaalustatud toitumise korral saab keha kõik vajaliku. Oluline on meeles pidada koguseid, õiges koguses tarbituna ei ole suhkur organismile kahjulik.