Ettevõtlusega alustamine on Eestis juriidiliselt väga lihtne – selleks, et ninaots vee peale jääks, peab värske ettevõtja silmas pidama veel hulka pisiasju.
Ettevõtlus Eestis – julged ja pisikesed
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ettevõtlusega pihta hakkamiseks peab ennekõike olema idee. Väga Vahva OÜ sai alguse sellest, et asutajad Kaili Milk ja Kristiina Joost olid lapsehoolduspuhkusel. Noorte emade kappides leidus laste jaoks hulgaliselt kirevat voodipesu erinevate tegelastega: inglid, karud, printsessid ja kõikvõimalikud muud tegelased. Aga midagi oli ikkagi puudu.
«Tahtsime leida midagi teistmoodi armsat. Otsisime midagi hingele – ei leidnud. Otsisime midagi eesti keeles – võimatu,» rääkis Milk ning tõdes, et nii sündis idee teha armsaid voodipesukomplekte eestikeelsete kirjadega.
Mõtted keerlesid Milki ja Joosti peas mitu kuud ning 2010. aastal otsustasid nad ametlikult firma püsti panna.
«Jaanuarist kuni aprillini tegelesime sõna otseses mõttes ettevõtte käivitamisega: esimesed tootekatsetused, esimesed müügiläbirääkimised ja palju algdokumentide vormistamist, kuni aprillis jõudsime oma esimese müügiarve vormistamiseni,» rääkis Milk.
Andres Sooneste jälle oli alati tahtnud ettevõtja olla.
«Kui ma olin 10-11aastane, printisin kodus välja visiitkaardid ning jagasin neid ja uuendasin vastavalt vajadusele,» meenutas ta.
Tunamullu otsustas ta hakata tootma sõnakaarte, mille ühele poole saab kirjutada õpitava sõna uues keeles ja teisele poole eestikeelse vaste, ning uusi sõnu õppides saab neid läbi lapata, näiteks bussis sõites või hirmu leevenduseks hambaarsti ukse taga oodates.
«Sõnakaardid sai valitud, sest Aasias ja Ameerikas on need väga populaarsed abivahendid ja eeldasin, et tootmine tuleb väga odav,» rääkis ta ning lisas, et see on lihtsuse poolest ideaalne toode, et ettevõtluses kätt proovida.
Milki sõnul on alustava ettevõtte puhul kõige raskem toime tulle ettevõtmise väiksusega. Tõenäoliselt tunnevad sama ka paljud teised Eesti ettevõtjad, sest lõviosa, koguni 88 protsenti Eestis tegutsevatest firmadest on imepisikesed ja annavad leiba vähem kui 10 inimesele.
Kui ettevõtlusega algust teha, siis esimestel kuudel suuremat müüki ei toimu, kuid kõige ostmisel kehtib reegel, et mida vähem osta, seda kallim tuleb tükihind.
«Väiketootjale käib esimesel aastal kindlasti üle jõu osta sisse pakendit mitmeaastase varuga. Näiteks voodipesu kilepakendile oli väikseimaks koguseks 12 000 tükki,» nentis Milk. Lisaks sellele peab alustav ettevõtja olema kursis kõigega, alates maksudest ja tootearendusest ning lõpetades turundusega.
Ka Sooneste kinnitusel oli kõige keerulisem õige informatsiooni saamine seaduste ja kohustuste kohta. Kui riigiasutustest nõu küsida, siis viidatakse seadustele, mis on pahatihti mitmeti mõistetavad või liiga üldised.
«Näiteks, kui firma on registreeritud Eestis, kaup tuuakse aga Jaapanist ja läheb otse Taani või Norrasse, kelle maksusüsteemi järgi ning milliseid makse tuleks sel puhul maksta? Mis dokumentatsioon tuleb täita? Kuidas oleks kõige targem sõlmida leping tootja, transpordifirmaga, edasimüüjaga?»
Selleks, et ettevõttes kõik sujuks, peab tegema veel hulka väiksemaid otsuseid, näiteks valima panga, serveripakkuja ja mobiilifirma. Sooneste sõnul tuleb sel puhul vaadata hinda, kvaliteeti, mainet ja järelteenust.
Kui klienditeenindus on hea, siis kulub hiljem asjaajamisele ka vähem aega.
«Panga- ja mobiiliteenuste kasutamise osas said otsustavaks senised kogemused, serveri valikuks saime vihjeid ja soovitusi ning kodulehe kujundamisel tuli abiks tuttav spetsialist,» rääkis Milk.
Kui kõik asjad on aga püsti pandud ning töös, tuleb ka oma tooted müüki panna. Kui tegemist on tuntud kaubaga, siis on konkurente palju. Kui kaup on aga täiesti uus, siis ei oska keegi seda tahtagi.
Tekstiilisektor ei ole Kreenholmi ja Baltika käekäiku vaadates kindlasti mitte kõige lihtsam valdkond, kus tegutseda, märkis ka Milk.
Lisaks selle on nõuded nii hinnale kui teostusele väga suured. Samas see, kas ettevõtmine ikka ennast ära tasub, selgub alles mõne aasta pärast.
«Selleks peab aga veel tööd tegema ja turgu vallutama,» rääkis ta.
Sõnakaartide puhul aga ei teadnud inimesed pahatihti, millega on tegemist, kuidas neid kasutada ning mis sellest lõppkokkuvõttes kasu on.
«Tundub lihtsalt väike patakas väikseid pabereid rõngaga ühendatud,» kommenteeris Sooneste.
Selleks, et huvi tekiks, peab huvilistele näitama, kuidas neid kasutada ja milleks need üldse kasulikud on.
«Huvi on täpselt nii suur, kui hästi on tehtud müüki ja turundust, eriti kehtib see tundmatute toodete puhul,» tunnistas ta.
Sooneste kinnitusel on ta aga praeguseks sõnakaartidega lõpparve teinud ning püüab uute ideedega maailma vallutada. Väga Vahva OÜ loodab sel aastal ka voodipesuga välisturgudele minna.
«Tänu meie Eesti klientidele on vahva voodipesu meile teadaolevalt jõudnud veel ka Belgiasse, Kosovosse, Araabia Ühendemiraatidesse, Iirimaale, Saksamaale ja Rootsi. Töötame selle nimel, et aasta pärast oleks võimalik nimetada lisaks Eestile ka teisi riike, kus on Väga Vahvad tooted saadaval.»
Eurobaromeetri kinnitusel on Eestis inimese kohta rohkem ettevõtjaid kui mujal Euroopa Liidus, seda enam, et iga kuu kantakse Eestis äriregistrisse enam kui 1000 uut ettevõtet, selle aasta jaanuaris näiteks koguni muljetavaldavad 1600.
Lisaks sellele pole eelmise aasta algusest osaühingu jaoks, mis on vastsete ettevõtjate seas kaugelt kõige populaarsem, vaja enam isegi algkapitali reaalselt sisse maksta, piisab ausõnast, et osaühingu rajajad vastutavad vähemalt 2500 euro väärtuses oma varaga.
Eestlased alustavad uue äriga teistest eurooplastest usinamalt ka siis, kui nad on noored, naised või kui neil pole ettevõtlikke vanemaid. Uue firma registreerimine võtab Eestis parimal juhul mõned minutid, mis Spiegeli kinnitusel on üks paljudest väikestest asjadest, mis Eesti käima paneb, lisaks üldisele protestantlikule tööeetikale.
Tõsi, peab tunnistama, et umbes samas suurusjärgus kui ettevõtteid luuakse, kustutatakse ka neid igal kuul äriregistrist, tänavu jaanuaris kustutati näiteks 1698 ettevõtet.