Aiatarga olulisimad nõuanded viljapuude lõikamiseks

Õunapuu enne lõikust. Foto: Piret Pihtjõe

Üle 25 aasta viljapuid lõiganud aiandusagronoom Väino Eskla tõi oma aiatark.ee lehel välja viljapuude lõikamise kõige olulisemad põhimõtted. Vaata, mida tuleks kindlasti teada enne lõikama asumist.

Kui aiapidaja on endale lõikamise põhimõtted nii kirjasõnas kui praktilise õppuse käigus selgeks teinud, peaks ta oma hoolealuste kujundamisega edaspidi toime tulema. Siiski tekib mõnel aiaomanikul kartus, et ta teeb puule haiget või lõikab õppimisest hoolimata ikkagi valesti. See on hirm, millest peab üle saama. Tihti piisab, kui asjatundjal lasta esimest korda oma puid oma silma all kujundada ja lõigata.

Eskla soovitused puude ja põõsaste lõikamiseks

• Puu kujundamist alusta kohe pärast selle juurdumist.
Noore puu või põõsa kujundamist alusta juba istutusjärgsel aastal ja tee edaspidi hoolduslõikust pidevalt, nii on vanemas eas taimega hoolt vähem. Istutusaastal ära tüvelt oksi lõika, sest taim vajab alguses energiat juurdumise jaoks (eriti kehtib see paljasjuursete istikute puhul).

• Enne lõikama asumist uuri puud igast küljest.
Esmalt tee puule (eriti vanale ja kujundamata puule) mitu tiiru peale ning vaata, kas tüvi ja võraoksad ikka terved on. Kui tüvevähk puud tugevasti vaevab, siis pea plaani, kas puud saab okste tohterdamisega hinges hoida või on paratamatu ta kohe maha võtta.

Kui esineb vaid üksikuid vähikoldeid, siis lõika haavandite kobrulised servad kõvera oksanoaga kuni rohelise kambiumiosani ära, desinfitseeri raudsulfaadi 2-5% või karbamiidi 5-7% lahusega ning kata pärast kuivamist haavamäärdega.

Mida paremas kasvujõus on puu, seda rohkem võitleb ta ka haigustekitajate vastu. Kogemused näitavad, et vähile meeldib rohkem areneda liigniiskel, happelisel ja ühekülgselt lämmastikuga väetatud või lahjal mullal kasvavatel puudel. Samuti eelistab haigus teatud sorte («Valge klaarõun», «Suislepp», «Liivi kuldrenett», «Pärnu tuviõun» jt).

• Ära jäta oksatüükaid.
Lõika oks ära võimalikult madalalt, pigem tee lõige isegi oksakraesse, nii paraneb haav kõige paremini. Tüügas on puul tüütu lisand, millest sageli tekib mädanik.

• Jäta edasisuunduvaks võimalikult jäme oks.
Mida jämedam oks lõikekoha kõrvalt edasisuunduvaks jätta, seda vähem vesivõsusid lõikekoha ümbrusse tekib ja seda kergemini haav paraneb. Osa aednikke soovitab, et allesjääv oks peaks olema vähemalt pool äralõigatava oksa läbimõõdust.

• Eelista suurema nurga all väljuvaid oksi.
Eelista lõigata ära püstised oksad, mis kasvavad tüvest välja vähem kui 45-kraadise nurga all. Mida väiksem on väljumisnurk, seda kergemini murduvad sellised oksad hiljem tüvest lahti. Eemaldada võras sisse- ja allapoole ning otse üles suunduvad oksad. Rõhtsad oksad kasvatavad rohkem vilju.

• Rõhtsaid oksi ära kärbi!
Poolrõhtsaid ja rõhtsaid jõuliste õiepungadega oksi ei soovita kärpida (üheaastane oks kas jääb alles või läheb üldse maha).

• Lõikamist alusta noortest ja tervetest puudest.
Enne lõikuse alustamist vaata kõik puud hoolega üle ning jäta haiged puud viimaseks. Haigustekitajad levivad haigelt puult tervele ka lõikeriistadega. Seepärast desinfitseeri need eelkõige pärast haige puu juures töötamist.

• Lõika taimi sagedamini ja vähe korraga.
Kui lõikad harva ja palju korraga, kipub tekkima liigselt vesivõsusid. Suurte haavade paranemine võtab kauem aega ning nakkuse oht on suurem.

• Lõika rohkem sel kevadel, kui puul on palju õiepungi.
Viljapuude kevadisel lõikamisel on mõistlik arvestada eelmise aasta saagikannet. Mida rikkalikum oli mullune saak, seda vähem on seda üldjuhul loota tänavu ning seda vähem tuleks nüüd lõigata.

Põhjus peitub esiteks selles, et nii vähendame loodetavat saaki veelgi, teiseks aga kasutab puu väheste õiepungade korral oma jõuvarud võrsete moodustamiseks. Tugev lõikamine aga soosib omakorda võrsekasvu. Kui õiepungarikkal kevadel oksamassi ohtralt vähendada, kasutab puu juurtest tulevad toitained ikka eelkõige õite ja viljade moodustamiseks. Seega, mida rohkem õiepungadega oksi puusse jääb, seda vähem vesivõsusid sel aastal kasvab.

• Lõika jämedat ja rasket oksa mitmes järgus.
Sellist oksa, mida sa ei jõua langemisel kinni hoida, lõika puukoore rebenemise vältimiseks järgmiselt:
- esmalt tee õigest lõikekohast veidi kaugemal allapoole sisselõige;
- seejärel sae veel kaugemalt oksa pealtpoolt kuni selle murdumiseni;
- allesjäänud tüügast on juba lihtne ja puule ohutu õigest kohast lõigata.

Ka väiksema oksa saagimisel soovitan esmalt alaküljele sälgu teha, nii hoiad igal juhul ära koorerebendid.

• Lõikamisel arvesta ka võra sordiomast kuju.
Puude lõikamisel puutume kokku eri sortidega: mõnel on võra loomupäraselt tihedam, mõnel hõredam, osal püstisem, osal laiuvam. Vastavalt sellele tuleb oksi kas lõikamise või painutamisega suunata.

• Perepuude lõikamine on aeganõudvam.
Mitmesordiliste puude puhul tuleb igat oksa omaette kujundada. Püüa võra nii kujundada, et alumised sordid liiga ülemiste varju ei jääks.

• Kääride asend lõikamisel peab olema õige.
Vaheliti lõiketeradega (liugteradega) käärid hoia oksa lõikamisel nii, et lõiketera oleks allesjääva osa poole, tömp äralõigatava oksa vastu, siis ei mulju metall puukoort.

Kui kääriterad hoida lõikamisel risti oksaga, ei hakka nad oksa terade vahele võtma.

• Miks pole alasikäärid head?
Okste lõikamiseks ei soovita kasutada alasi-tüüpi oksakääre, sest nendega ei saa kvaliteetset lõiget (muljuvad allesjäävat oksaosa ja jätavad tüüka). Alasi-tüüpi käärid sobivad suurte äralõigatud okste tükeldamiseks, sest nende jõudlus on tavaliselt suurem.

• Teravaotsalised lõikeriistad – tiheda oksastiku jaoks.
Puude ja tihedate põõsaste lõikamisel on sageli väga oluline, et kääridega oksarägastikus igale poole ligi pääseks. Selle töö puhul on märksa paremad kitsa ehk terava otsaga saag või käärid. Laia- ehk tömbiotsalised tööriistad on hõredamate okste puhuks.

• Vaid terav saag teeb hea lõike.
Oluline on kasutada teravat saagi, et lõikehaav jääks võimalikult sile.

• Millal eelistada pöörleva käepidemega kääre?
Kui lõikustöid on palju, osutuvad otstarbekamaks pöörleva käepidemega käärid, sest need vähendavad oluliselt ülepingete teket käel.

• Vanemad lõikeriistad jäta maapinnalt lõikamiseks.
Põõsaste lõikamiseks mullapiirilt või kännu– ja juurevõsude eemaldamiseks kasuta vanemaid kääre ja saagi, sest liivaterad rikuvad tööriistu.

• Milliseid lõikekohti haavamäärdega katta?
Igat väikest lõikehaava ei jõua vaha või peitsiga üle võõbata ja see pole ka eriti oluline, sest taimel on ka endal kaitsevõime. Küll aga on tähtis suurte haavade ja eelkõige nende keskel asuva tumeda osa (lülipuidu) katmine. Selles piirkonnas ei suuda puu haava kaitsta ning puitu mädandavatel haigustekitajatel on hoopis lihtsam sisse tungida.

• Puhasta vahepeal tööriistu!
Iga suurema lõikustöö järel puhasta ja õlita tööriistad (lisaks haiguste vastu desinfitseerimine enne uut tööd). On olemas pihustatavad puhastus- ja määrdeõlid, kuid samahästi sobib ka viin ja tavaline olmemasinaõli.