Pakendiseadus nõuab toidupakendite pesemist, mis on joogivee raiskamine

FOTO: Sille Annuk

Hiljutisel veepäeval räägiti vee kokkuhoidmise vajadusest. Samas tuleb pakendid ära anda ilma toidujääkideta, mis enamasti tähendab nende puhta joogiveega loputamist. Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Brita Merisalu kinnitas, et seda tuleb tõestii teha.

Pakendiseaduse kohaselt tuleks pakendid tagastada tühjalt. Merisalu sõnul tähendab see, et vedelate toodete pakendite korral piisab nende tühjaks valamisest, tahkemate ja kleepuvamate toodete korral on aga veega loputamine vajalik. Siia alla käivad näiteks kõil salatitopsid.

«Kuna pakendid on kogumismahutites sageli mitmeid päevi või isegi nädalaid ja läbivad hiljem osaliselt käsitsi järelsortimise, on selline loputamine põhjendatud. Pesemata ja tugevalt määrdunud pakendeid ei ole võimalik taaskasutusse võtta. Sõltuvalt materjalist need kas ladestatakse prügilas või põletakse tsemendiahjus,» selgitas ametnik.

Et vältida tühjade pakenditega kilekottide laiali lammutamist lindude või loomade poolt, tuleks need värava taha tõsta võimalikult lühikeseks ajaks, mis tähendab, et kogumise täpne aeg peab varem teada olema.

Küsimusele, kas talle ei tundu, et inimeste esialgne ind prügi sorteerida on vaibunud ja paljud on hakanud jäätmeseadusele vilistama, vastas Merisalu, et jäätmete liigiti kogumine ei ole viimastel aastatel enam märgatavalt suurenenud. «Oleme praegu Euroopa Liidu keskmisel tasemel, mis on ligikaudu 25 protsenti liigitikogumist. Meie lõunanaabrite näitajaid näiteks on Lätil 10 ja Leedul 6 protsenti.

Arvamuse, et liigiti kogumisel pole mõtet, kuna lõpuks läheb kogu prügi ikka ühte kohta kokku, liigitas Merisalu linnalegendide hulka. «Kõik ei lähe kindlasti ühte. Normaalse kvaliteediga liigiti kogutud jäätmed lähevad materjalina uuesti ringlusse, teatud osa segaplaste aga ka jäätmekütuste tootmiseks.»
 

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles