Tallinna botaanikaaia läbi aegade armastatud toataimede näituse kuraator ja aia metoodik Krista Kaur pani inimestele südamele, et enne uue taime koju toomist tuleks uurida tema päritolu ning seda, kas tolle taime jaoks on kodus üldse vajalikud kasvutingimused olemas.
«Selleks, et õiget toataime leida, peaks tegema veidi eeltööd. Peaks uurima, kus see taim looduses kasvab, milline on sealne kliima ja missugused on mullastiku tingimused, et temale siis kodus meelepärane kasvukoht võimaldada,» rääkis Kaur.
«Muidu ostate uhke ja kalli taime, aga see rõõm on üürike, sest taim jääb viletsaks ja lihtsalt sureb ära. Taimele tuleb kodus luua vajalikud tingimused,» ütles ta. Kindlasti tuleb selgeks teha, millist valgust taim vajab, kas varjulisemat või päikselisemat. Samuti, kas ta tahab rohkem või vähem niiskust.
«Kui ta on näiteks vihmametsa taim, siis tuleks teda rohkem kasta ja piserdada, kuivadelt aladelt pärit sukulendid, aaloed, soomuslehikud, kaktused, nemad tahavad aga vähest kastmist,» nentis spetsialist.
Kaur selgitas, et neil tuleb tihtipeale ette juhtumeid, kus inimesed tulevad botaanikaaeda oma haigete taimedega nõu saama ning selgub, et taimed on lihtsalt üle hooldatud. «Just sukulentidega on see, et neid tahetakse üle hooldada. Aga nemad on looduses ka looduse poolt unustusehõlmas, nad on üsna vähenõudlikud,» ütles Kaur.
Lisaks võib botaanikaaia spetsialistidelt küsida nõu näiteks juhul, kui kodus on taim, mille nime ei tea. Selleks tuleks teha taimest pilt ja saata see botaanikaaiale.
Osa taimi vajab talvel jahedat ruumi
«Meil võib olla väga suur soov kasvatada lähistroopilisi taimi nagu rosmariin või loorberipuu. Rosmariin tahab talvel jahedamat tuba. Kui meil on aasta läbi 20-23 kraadi, siis ta pikka aega ei ela. Rosmariin, loorberipuu, kameeliad – neid me saaksime kasvatada, kui meil oleksid ruumid, mida me iga päev ei küta, või veranda või talveaed,» möönis Kaur.
Talvine õhutemperatuur võiks olla umbes 10-16 kraadi, sõltuvalt erinevatest sortidest. «Näiteks õlipuu tahab talvel 8-12 kraadist toatemperatuuri,» ütles botaanikaaia metoodik. Samas pimedasse keldrisse neid panna ei saa, sest valgust vajavad nad ikka sama palju kui tavaliselt. Meie talve puhul kipub aga looduslikust valgusest väheks jääma, siinkohal tulevad appi spetsiaalsed taimelambid.
Väga tähtis on toataimede puhul teada ka seda, kas nad on mürgised või mitte, eriti kui kodus elavad väiksed lapsed ja loomad. «Siis peaks lausa vältima mürgiseid taimi,» hoiatas ta.
Veel üks oluline aspekt, mida tuleks toataimele kodus koha leidmisel silmas pidada, on see, et mõni lill on äärmiselt tugeva lõhnaga. Näiteks vahalill, kellel on kaunid õrnad roosad õiekobarad, ent nende tugev lõhn võib tundlikumal inimesel peavalu tekitada. Magamistuppa Kaur sellist taime panna ei soovita.
Näituse «Armastatud toataimi läbi aegade» kohta ütles Kaur, et igal külastajal, kes sinna tuleb, on nende taimedega mingisugune seos. «Toataimede traditsioon ulatub juba varasesse keskaega. Mõned taimed on sellised, mida on kasvatatud põlvest põlve ja on n-ö vanaemade taimed: belargoonid, kummipuu, toakask, asalea, aaloe ja selliseid on veel,» rääkis ta. Samuti on igal ajastul oma moetaimed.
«Paarkümmend aastat tagasi võis ainult unistada, et meil oleks orhidee kodus, aga praegu on see pea igas kodus olemas,» nentis Kaur ning lisas, et tänapäeval on palju aretatud näiteks huvitavate lehtedega põnevaid sorte.
«Havisaba on selline taim, mida on armastatud läbi aegade, kuna ta on väga vähenõudlik. Praegu on aga aretatud mitmeid erinevaid sorte, mis on kodus juba disainielemendiks,» ütles naine.
Kauri enda lemmik näitusel on botaanikaaia täiesti uus elanik – Boliivia pärlkaktus.