Lisatasu toob pangale priske summa

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Andres Haabu

«See on röövimine päise päeva ajal,» pahandab Season Travel OÜ juht Mae Kask SEB panga peale. «Nad kehtestavad teenustasu ja loodavad, et inimene ei tea, milline see tasu on. See läheb absurdiks – arvan, et niisugune teenustasu ei ole õigustatud.»

Reisibüroo Season Travel OÜ vahendab Skandinaavias suusamajutust. Kui Kask paari aasta eest SEBs ettevõttele deebetkaardi tegi, siis kinnitati talle, et ainuke kulu on kaardihooldustasu – praeguses vääringus 0,96 eurot kuus.

Ootamatu avastus

Oleks teenindaja toona selgitanud, et pank võtab kõigilt valuutas ehk siis väljaspool euro­ala tehtud tehingutelt endale ühe protsendi, poleks Kask kaarti võtnudki.

Samas kulub deebetkaart Kase sõnul marjaks ära siis, kui maksmisega on kiire, kuna erinevalt ülekandest saab arve kohe tasutud. «Tellid maja ära, sisestad Visa kaardi andmed ja summa läheb firma arvelt maha,» nentis ta.

Nii ongi Kask viimased paar aastat välismaiseid arveid vajadusel kaardiga tasunud ning selle aja jooksul on pank tema teadmata, kild killu haaval enda arvele kirjutanud keskmise kuupalga jagu raha.

«Minu üllatus oli suur, kui pangaväljavõtteid uurides avastasin, et SEB võtab tehingu väärtuselt veel lisaks ühe protsendi,» pahandab Kask. «Miks peab see info olema kliendi eest varjatult kuhugi ja mingile suvalisele lehele peidetud? Kui pank nõuab minult korrektsust ja karistab iga eksimuse eest, peaks ta ise ka korrektne olema.»

Kask leiab, et tavaline inimene ei suuda kuidagi olla kursis kõikide peidetud lisatasudega, mida üks või teine ettevõte võib oma suva järgi kehtestada.

«Kuidas ja mil viisil peaks klient selle info nende lehelt välja urgitsema?» küsib ta. «Tavaline inimene ei tule selle pealegi, et tegemist on mingi konksuga, mille vastuargumendiks pärast asjaolude ilmsikstulekut on ikka ja alati: «Lugege palun lepingut!»»

«Olen eriti nördinud, sest tegemist on minu enda rahaga, mida ma kasutan, ja pank lihtsalt võtab sealt osa endale,» lisas Kask. «Ma saaks aru, kui tegemist oleks krediitkaar­diga, aga ma kasutan omaenda raha.»

Pangas selgitada ei osatud

Kase sõnul maksavad ettevõtted teinekord välismaal kaardiga näiteks terve nädala vältava messikülastuse eest. Pank paneb sealt oma taskusse priske summa ja heauskne inimene ei tea sellest midagi.

Oma murega pöördus Kask nii panga kui finantsinspektsiooni poole. Pangas ei osanud ükski töötaja tema väitel protsendilist lisatasu selgitada. Samuti ei olnud seda märgitud ärikliendi hinnakirjas, mille pank ettevõtjale kaasa andis, ega ka finantsinspektsiooni pangateenuste hinnavõrdluses.

Selgitusest, mille pank finantsinspektsiooni vahendusel Kasele saatis, tõdeti, et protsendiline lisatasu justkui ei olegi tasu ega vääri alati märkimist.

«Eraldi tasu (peale konverteerimise tasu) SEB välismaal tehtud tehingute eest ei võta ning seepärast oli SEB real ka teave, et pank ei võta välismaal sooritatud maksete eest tasu,» selgitas pank, miks ei olnud tasu finantsinspektsiooni hinnavõrdluses välja toodud.

Umbes samamoodi käivad asjad Nordea pangas, kus tänini on hinnavõrdluses märgitud, et maksed välismaal on tasuta. Samas tunnistas pank, et arvel kajastatakse kliendile konverteerimistasu, mis koosneb Master Cardi päevakursist ning Rootsi, Norra, Taani, Läti, Leedu, Poola ja Venemaa valuuta puhul 0,6 ja teiste valuutade puhul ühest protsendist summalt.

SEB avalike suhete juhi Silver Vohu kinnitusel on tavaliselt teenustasu sisse arvestatud valuuta vahetuskurssi. «Läksime paari aasta eest üle sellele, et kurss oleks täpne ja teenustasu oleks eraldi välja toodud,» selgitas Vohu. «Nii näeb klient täpselt ära, mis on tema teenustasu konverteerimise eest ja mis on tegelik kurss.»

Praeguseks on pank ka finantsinspektsiooni hinnavõrdluse lehel minuraha.ee protsendilise teenustasu ära märkinud. «Meie spetsialistid ütlevad, et väga keeruline on välja tuua lõplikku tõde, mida keegi kasutab,» lisas Vohu.

Samas pangad ise valuutat vahetama ei pea, selle konverteerib eurodeks kaardifirma. Eestis tegutsev pank saab kõikide ostude eest, olgu need tehtud näiteks Rootsi kroonides või Hongkongi dollarites, arve eurodes. Kas pank lisab sellele protsendi või mitte, on tema enda teha.

Nii küsib Sampo pank endale protsendi ainult väljaspool Euroopat tehtud tehingutelt. LHV ja Swedbank konverteerivad kõik väljaspool euroala tehtud kaardimaksed kaardifirma kursiga.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles