Kõneäri saab välismaal käijate rõõmuks päitsed pähe
7. aprill 2012, 12:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suusataja Aivar Rehemaa mobiiltelefoni kuuarved ulatuvad talihooajal sadadesse eurodesse, sest välismaised operaatorid on ahned rändlus- ehk roaming’u-kundede nöörijad. Lähitulevikus peaks tema rahakott saama tublit leevendust.
Rehemaa on oma sõnul vana kooli mees, kes eelistab suhelda telefoni teel. «Eks suusalaagrites tahad suhelda lähedastega ja helistavad ka ajakirjanikud,» lausus ta. Paraku maksab välismaal reeglina ka vastuvõetud kõne minut. «Üritan leida ka alternatiive ja helistada läbi wifi-võrgu Skype’iga,» lisas ta.
Häda sunnil on Rehemaa kasutanud ka mobiilandmesidet, mille paarieurosed megabaidi allalaadimise hinnad on aga lausa talumatud. «Kohe kui hakkan kasutama, saan sõnumi, et siin riigis maksab andmeside nii palju – selle hinna juures ikka netis julgelt ei surfa,» ütles ta.
Küllap on sarnaselt olnud põhjust mobiilsideoperaatorite ahnuse üle hämmelduda tuhandetel Euroopa Liidus ringi rändajatel. Nii ongi Euroopa Komisjon juba aastaid käsukorras kärpinud mobiilside, SMSide ja ka mobiilandmeside rändlushindu, sest normaalne konkurents lihtsalt ei toimi.
Konkurentsiameti elektroonilise side osakonna juhataja Rivo Metsa hinnangul on asi selles, et tegu on rahvusvahelise äriga. «Siseriiklik regulatsioon rakendub ainult liikmesriigis, aga roaming’ut osutatakse üle riigipiiride ja lepingud operaatorite vahel on rahvusvahelised,» selgitas ta.
«Mobiilsideettevõtete grupid lepivad kokku omavahelised side edastamise marsruudid ja hinnad.»
Algul lootis Euroopa Komisjon, et liikmesriigid võiksid probleemi ise lahendada. «Aga need kinnitasid, et nad ei saa roaming’ut reguleerida, sest teenuseid osutatakse väljaspool riiki,» ütles Mets.
Nii näiteks ei saa Eesti dikteerida oma seadustega Saksamaa operaatorile, mis hinnaga too peab Eesti kodanikule rändlusteenust pakkuma. Nii ongi mobiilsideettevõtetel mõnus oma koduriigis külalisi nöörida.
Metsa sõnul on Eestist välismaale läinud klientide ja välismaalt Eestisse tulevate kundede rändlusteenuste kogukäive kümneid miljoneid eurosid aastas. Hinnad järgivad Euroopa Komisjoni piiranguid, erandiks on meie lähiriigid. Lätis-Leedus on vastuvõetav kõne kõigi kolme kohaliku operaatori võrgus tasuta, samamoodi on Soomes tasuta sissetuleva kõne esimene minut. Tele2 pakub ka Rootsis esimest vastuvõtuminutit tasuta.
Läinud nädalal astus Euroopa Komisjon aga järjekordse sammu märksa sisulisemate muudatuste suunas. Metsa sõnul on muutused esialgu küll veel ainult pressiteatena välja käidud informatsioon. Komisjoni teatel jõuti tulevase määruse osas eelkokkuleppele Euroopa Parlamendi liikmetega, kinnitamiseks läheb see parlamendile mais. Juunis oodatakse heakskiitu ka Euroopa Nõukogult.
Nii peaksid liidu teistes riikides vastuvõetavate ja ka väljuvate kõnede, samuti SMSide hinnad kukkuma juba tänavu, andmeside puhul saab langust mõõta lausa kordades. Kõne välismaalt Eestisse maksaks juulist ilma käibemaksuta 29 senti minut, välismaal vastuvõetav kõne kaheksa senti, SMS üheksa senti ja ühe megabaidi allalaadimine 70 senti (loo juures oleval graafikul on toodud hinnad koos käibemaksuga).
Kui te aga lähete mõnda teise liikmesriiki pärast 1. juulit 2014. aastal, siis võite jätta koduse operaatori sootuks seljataha – võite olla näiteks EMT klient, aga kui selgub, et näiteks Elisa pakub Saksamaal odavamat teenust, siis sõlmite rändluslepingu Elisaga. Nii jääb telefoninumber samaks, kodus on ikka teenusepakkujaks EMT, välismaal aga olete Elisa või miks mitte Tele2 kunde.
Veelgi enam – Euroopa Komisjon loodab niinimetatud virtuaalsete rändlusteenuste pakkujate tekkele. Sellised firmad saavad plaanide järgi endale vabad käed juba tänavu juulist. Need on ettevõtted, millel puudub näiteks Hispaanias oma mobiilsidevõrk, aga neile antakse õigus kasutada kindla piirmääraga hulgihindadega kohalikke võrke.
Ja veel võite te 2014. aastast reisida suvalisse Euroopa Liidu riiki ja sõlmida kas reisi eel või selle ajal mobiilsete andmesideteenuste kasutamiseks otselepingu ükskõik millise kohaliku mobiilsideoperaatoriga. See tähendab, et andmeside kasutamise puhul pole kallist rändlust ülepea enam vaja ja hind on sama mis kohalikele.
Kõik need muudatused rihivad selle poole, et konkurents rändluse vallas kasvaks ja Euroopa Komisjon ei peaks enam hindu sundkorras kahandama.
Üks asi veel: kui praegu kehtib Euroopa Liidus rändlusandmeside kasutajatele hoiatussüsteem – kui arve hakkab lähenema 50 eurole, peab kasutajat SMSi teel hoiatama –, siis nüüd loodab Euroopa Komisjon laiendada selle ka euroliidust väljapoole.