Rohelise elektri toetus osutus keelatud riigiabiks

Aulepa tuulepark Noarootsis Foto: Peeter Langovits

Kaks aastat tagasi takerdunud taastuvenergiatoetuse kärbe võib saada teoks, sest praegune toetusskeem võib pärast elektrituru avanemist sattuda vastuollu euroliidu riigiabi reeglitega. Valitsuskabinet arutas rohelise elektri toetusi neljapäeval kella poole kaheteistkümneni õhtul.

Kokkuleppele ei jõutud, kuid teema arutelu kabinetis on suur edasiminek – lootusetud ettepanekud poliitilise tava järgi kabinetti ei jõuagi.

Rootsi prügifirma Ragn-Sells kinkis majandusminister Juhan Partsile ootamatu trumbi, mis aitab valitsuskaaslasi veenda. Postimehe allikate sõnul kaitsesid praegust toetusskeemi kabinetis Reformierakonna nooremad ministrid: Keit Pentus ja Kristen Mi­chal. Allikad viitavad Viru Keemia Grupi ja Veoliaga seotud ärimeeste suurele mõjule peaministriparteis.

Vanad tegijad mõistvad

Reformierakonna vanad tegijad olid kärpe suhtes pigem mõistvad. «Tarbijate nurin, et taastuvenergiatasu on kõrge, on põhjendatud,» kommenteeris rahandusminister Jürgen Ligi Postimehele.

«Parim lahendus oleks majandusministri kokkulepe investoritega toetuse vähendamiseks, sest projektide suur kasumlikkus võib ka juriidilise küsimuse kergitada,» jätkas ta. «Tasude alandamine kokkuleppeta oleks õiguslikult riskantne ja võiks Eesti investeerimiskeskkonna mainet kahjustada.»

Ragn-Sells on esitanud Eesti riigi peale kaebuse Euroopa Komisjoni konkurentsi peadirektoraadile, väites, et prügist toodetud elektri toetused moonutavad põhjendamatult konkurentsi. Eesti pole veel seesugust toetust maksnud. Eesti Energia prügipõletusjaam Irus saab valmis alles järgmisel aastal, hakates tootma soojust ja elektrit.

Võib oletada, et Ragn-Sellsi kaebuse tegelik tagamaa pole elektrituru konkurentsiolukord, vaid heitlus toorme – olmeprügi – pärast. Ragn-Sells vajab seda prügikütuse tootmiseks.

Ülikõrged tootlused

Konkurentsi peadirektoraat teavitas Eesti riigiasutusi kaebusest märtsi algul. Kuigi ka rahandusministeerium teatas juba veebruaris, et rohelise elektri toetus vajab riigiabi luba Euroopa Komisjonilt, sai just konkurentsi peadirektoraadi teade, et nad uurivad praegust toetusskeemi, tugevaks argumendiks Partsi käes.

Uues olukorras pole võimalik senise toetusskeemiga jätkata, sest see tooks kaasa trahvi riigile ja ettevõtted peaksid saadud toetuse tagastama. «Ebaseaduslik riigiabi tuleb tagastada,» kinnitas Parts eile Postimehele.

Parts on juba 2010. aasta sügisest otsinud lahendust, kuidas veenda valitsuspartnerit Reformierakonda, et taastuv­energiatoetused koormavad tarbijaid ülemäära ja lubavad taastuvenergia tootjaile ennekuulmatult kõrget investeeritud kapitali tootlust.

Suurte soojuselektrijaamade puhul ulatub see 30 protsendini, samas kui vastuvõetav tase oleks konkurentsiameti hinnangul kuni 10 protsenti.

Parts leiab ka, et seni pole rohelise elektri toetusskeem riigiabi, sest turg on suletud. Elektrituru avanedes aga olukord muutub.

Parts on veendunud, et praegune skeem riigiabi luba ei saa, sest toetus pole seotud börsihinnaga ja annab valitud tootjaile liiga suure kapitalitootlikkuse. Partsi eelnõu aga kärbib toetusi ja seob need börsihinnaga.

«Valitsuskabinet otsis lahendusi, räägime läbi investoritega,» nentis Parts. «Olukord on muutunud, tehtud investeeringute toetusi ei saa enam vaadata vaid õigustatud ootuse põhimõttest lähtudes.»

Taastuvenergia Koja juht Rene Tammist ütles, et koja liikmed pole kindlasti nõus juba tegutsevate ettevõtete toetuse kärpimisega. Tammist leidis, et riigiabi loa peab hankima Brüsselist Eesti riik. Tema sõnul on arusaamatu, miks seda varem tehtud pole.

Toetused riigikassast

Tammist märkis, et uute taastuvenergiaprojektide puhul tuleks toetada investeeringu tegemist riigikassast, mitte võtta seda tarbijate taskust püsiva tootmise toetusena.

Samal seisukohal on ka keskkonnaminister Keit Pentus. «Loomulikult tuleb majandusministeeriumil küsida riigiabi luba, ja mulle ausalt öeldes tuli üllatusena, et seda siiani tehtud pole,» ütles Pentus.

Nii Tammist kui ka Pentus leiavad, et Eesti Energia toetusi tuleks kärpida ega tohiks neid tulevast aastast enam maksta Narva elektrijaamadele. Parts on aga veendunud vastupidises.

Eesti riigi peale kaebamine Brüsselis on ka varem olnud vahendiks, millega toetada kodumaiseid ärihuve. Majandusministeerium soovis anda riigiabi Eesti Energia uuele põlevkivijaamale.

Selle peale esitas Brüsselile kaebuse MTÜ Eesti Tuumajaam, mida juhtis reformierakondlane Kalev Kallemets. Kallemets on praegu Viru Keemia Grupi palgal.