Mängud võivad peita mobiiliviirusi
17. aprill 2012, 17:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nutitelefonide üleilmse populaarsuse kasvuga suureneb ka küberkurjategijate soov enda loodud pahavara levitada. Hea võimalus selleks on mängud.
Mobiiltelefonidele loodud viirused pole viimase aja probleem – esimene neist avastati juba 2004. aasta juunis. Ettevõte nimega Ojam lisas oma mängule «funktsiooni» «Mosquito». See saadab kasutaja teadmata mängutootjale SMS-sõnumi, kui tegemist on illegaalse koopiaga.
Kuigi hiljem see viirus eemaldati, võib vanemat versiooni alla laadides endiselt nakatunud variandi saada. 2004. aastal avastati teisigi viirusi. Vaid kuu pärast Ojami juhtumit loodi viirus nimega Cabir.
Tegemist oli nn proof-of-concept-viirusega, mis pole otseselt pahatahtlik, vaid loodud selleks, et viidata nõrkadele kohtadele kasutatavates tehnoloogiates ja lahendusest. Viirus levitas ennast Bluetooth-andmeside kaudu.
Aasta hiljem hakkas Symbiani platvormil levima viirus nimega Commwarrior-A, mis saatis aadressiraamatus olevatele kontaktidele viirusega nakatunud multimeediasõnumeid.
Praeguses nutitelefonide pealetungis on oluline roll Google’il, kelle arendatavat Androidi operatsioonisüsteemi kasutavad sajad miljonid müüdud telefonid. Paraku on aga just Android avatud viirustele. Esimese sellise avastas viirusetõrje tarkvara arendaja Kaspersky Lab kaks aastat tagasi. Viirus saatis kasutaja teadmata sõnumeid eritasuga numbritele, mis võis kaasa tuua üüratud telefoniarved.
Nutitelefonide üleilmse populaarsuse kasvuga suureneb ka küberkurjategijate soov enda loodud pahavara levitada. Möödunud nädal tõigi uudise, et ülipopulaarsest mängust «Angry Birds: Space» on liikvel viirusega nakatunud versioon.
Loomulikult ei ole mängu viirusega nakatanud selle arendaja Rovio, vaid küberkurjategijad, kes levitavad mängu mitteametlikke kanaleid pidi. Seepärast soovitabki Rovio mängu laadida alla ainult ametlikust Androidi rakenduste kauplusest.
Viirusega nakatatud mäng ei ärata tavakasutajas mingeid kahtlusi. Tegemist on igati korrektselt töötava mänguga, mistõttu inimene ei pruugi üldse aimata, et tema telefon on nakatunud.
Niinimetatud Trooja viirus hiilib mängu osana telefoni ja püüab seejärel paigaldada sinna veelgi pahavara. Eesmärgiks on võimaldada küberkurjategijatel ligipääsu telefonile ja juhtida selle funktsioone.
CNN vahendab internetiturvalisusega tegeleva firma Sophos esindaja Graham Cluley soovitust: Androidi platvormil põhinevaid telefone kasutavad inimesed peaksid rakendusi laadima eelkõige ametlikust Androidi rakenduste kauplusest.
Laadides programme mitteametlikest kanalitest, tuleb paraku arvestada ohuga, et kaasa saab mõne viiruse või pole pakutav programm üldse see, mida kasutaja loodab saada.
Androidi telefonide peamiseks konkurendiks on Apple oma iOS-operatsioonisüsteemi kasutatavate seadmetega. Nutitelefoni iPhone on võimalik rakendusi laadida ainult ametlikust kauplusest, kus need kõik on Apple’i kontrollitud. Google’i lähenemine on tunduvalt avatum, võimaldades paigaldada telefoni ükskõik kuidas hangitud rakendusi.
Tuntud mängude kasutamine Trooja viiruste levitamiseks on üsna sagedane. «Angry Birdsi» viimane versioon on osutunud ülimalt populaarseks – kolme esimese päevaga laaditi mängu alla kümme miljonit korda.