Neli aastat tööleppest: suurimaid probleeme tekitab suuline leping

Sirje Niitra
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Harri Taliga.
Harri Taliga. Foto: Toomas Huik

Nelja aasta eest ametiühingute, tööandjate ja valitsuse heaks kiidetud töölepingu seaduses tekitab töötajaile kõige enam probleeme asjaolu, et tööandjad kipuvad sageli kuritarvitama võimalust sõlmida suuline tööleping tähtajaga kuni kaks nädalat.


«Suuline tööleping jätab töötaja sisuliselt kaitseta, sest kui tööandja seda rikub, on töötajal pea võimatu tõestada, millistes töö- ja palgatingimustes tegelikult kokku lepiti,» märkis EAKL esimees Harri Taliga.

Maksu- ja tolliameti hiljutised kontrollreidid tõestasid, et suulised töölepingud on massilised näiteks ehitussektoris. «Soovitame töötajail suhtuda suulise töölepingu pakkumisse kui häiresignaali, sest lisaks ümbrikupalgale ähvardab neid ka ilmajäämine pensioni-, ravi- ja töötuskindlustusest,» hoiatas ametiühingujuht.

Arvukalt töövaidlusi põhjustavad ka töölepingud, mille sõlmimisel ei lepita täpselt kokku tööaja- ja palgatingimusi. Segadus tööajaga mõjutab aga otseselt makstavat tasu – teatavasti tuleb ületunnitöö eest maksta täiendavalt, ja kui seda ei tehta, kannatab töötaja.

Et töötajad ja tööandjad paremini orienteeruksid keerulise sõnastusega uues seaduses, andis EAKL aasta eest Euroopa sotsiaalfondi toel välja töölepingu seaduse e-käsiraamatu. Tasuta saavad seda kõik huvilised kasutada ametiühingute keskliidu (www.eakl.ee) või töötukassa veebilehe (www.tootukassa.ee/index.php?id=12495) kaudu.

Aastaga on e-käsiraamat kogunud enam kui 10 000 kasutajat. Võrdluseks võib öelda, et eelmisel aastal müüdi Eestis kokku vaid 7500 digiraamatut.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles