Vaata, millised on populaarsemad kodu-kaktused

Eger Ninn
, ajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õitsev näsakaktus.
Õitsev näsakaktus. Foto: Sille Annuk

Ajakiri Oma Kodu tõi välja nimekirja populaarsematest kaktustest, mida kodus kasvatada.


Siilikkaktused (Echinopsis)
Kerajad ja sammasjad kaktused, moodustavad kasvades harunenud kobaraid ja sõltuvalt liigist võivad kasvada 10-50 sentimeetri kõrguseks. Taime eluiga heades kasvutingimustes on 10-15 aastat.

Taluvad hästi kuiva õhku, vajavad võimalikult palju valgust, veidi otsest päikest. Suvel kastetakse mõõdukalt ja väetatakse nõrga kaktuseväetise lahusega, sügisest varakevadeni tagasihoidlikult, hoides taime peaaegu kuivana. Talvel vajavad 5-7 kraadist toatemperatuuri. Siilikkaktused lähevad õitsema üsna noore taimena, kuid liiga rammusas mullas ja liigse väetamise korral moodustuvad õiepungade asemel tütartaimed.

Näsakaktused (Mammilaria)
Sõltuvalt liigist 15-30 sentimeetri kõrgused. Õige hoolduse ja piisavalt madala talvise temperatuuri korral õitsevad väga rikkalikult. Näsakaktuste eluiga võib siseruumides potis kasvades olla 15-20 aastat. Vajavad kuiva õhku ja aastaringi võimalikult palju päikesevalgust.

Aprillist septembrini väetatakse kord kuus kaktuseväetise lahusega. Kevadest sügise alguseni kastetakse iga kahe nädala tagant, talvel ei vaja üldse kastmist. Istutatakse ümber 2-3 aasta tagant spetsiaalsesse kaktusemulda.

Viigikaktused ehk ämmakeeled (Opuntia)
Viigikaktustele on sõltuvalt liigist iseloomulikud kas lamedad või silinderjad lülid. Taime kõrgus ja lülide värvus võib olla liigiti väga varieeruv – kääbusest kõrgekasvuliseni, hõbehallist ereroheliseni. Viigikaktused vajavad kuiva õhku ja aastaringi võimalikult palju päikesevalgust. Kodustes tingimustes ja potis kasvatades on neid keeruline õitsema saada.

Talvel vajavad jahedamat ruumi. Mai algusest oktoobri keskpaigani kastetakse kord kuus, talvel kastmist ei vaja. Juured ei armasta sagedast häirimist, seega tuleks viigikaktuseid ümber istutada vaid 3-4 aasta tagant. Lamedate lülidega liikidele sobib tavaline savikam muld, silinderjate lülidega liigid tuleks istutada spetsiaalsesse kaktusemulda. Pott võiks olla lai ja madal.

Paroodiad (Parodia)
Ümara kasvukujuga, vanas eas silinderjad pikaealised kaktused. Erinevalt teistest kaktustest vajavad nad veidi niiskemat õhku, selleks tuleks paroodiaid aastaringi aeg-ajalt piserdada. Kasvuperioodil kastetakse paroodiaid paari nädala tagant, talvel üks kord kuus. Muu hooldus sarnaneb teistele kaktustele.

Kääbuskaktused (Rebutia)
Väikesed, 5-10 sentimeetri kõrgused ümarad lühikeste asteldega kaetud kaktused. Kevadel ja suvel eelistab mõõdukat õhuniiskust, talvel kuiva õhku. Õhk peaks olema hästi ventileeritud, et vältida kahjurputukate ilmumist taimele.

Jõulukaktus ehk punane lihavõttekaktus (Rhipsalidopsis)
Lamedad lülilised tumerohelised varred on siledad ja ilma asteldeta. Varakevadel vajavad õiepungade tekkeks puhkeperioodi lõpus 12 tundi pimedust ööpäevas. Kui õiepungad on tekkinud, tõstetakse taim valgesse kohta. Seejärel vältige taime liigutamist, kuna õiepungad võivad kergesti maha kukkuda.

Eelistab valget, kuid otsese päikesevalguse eest kaitstud kasvukohta. Vajab mõõdukat õhuniiskust, piserdada aeg-ajalt. Märtsist septembrini kastetakse kord nädalas, talvel kümne päeva tagant ja ainult nii palju, et varred krimpsu ei tõmbuks. Väetatakse märtsist septembrini kord kuus orhideeväetisega. Ümber istutatakse iga paari aasta tagant.

Helmekaktus (Rhipsalis)
Epifüütsed, rippuvate vartega kaktused. Eelistavad valget, otsese päikese eest kaitstud kasvukohta ja kõrget õhuniiskust. Head vannitoataimed aknaga ruumi. Toatemperatuuril piserdada iga 2-3 päeva tagant. Märtsist septembrini kastetakse kord nädalas, talvel kümne päeva tagant. Muld peab enne järgmist kastmiskorda olema kuiv. Maist septembrini väetatakse kord kuus orhideeväetisega. Ümber istutatakse iga paari aasta tagant.


Pookimine

Pookealusena võib kasutada siilikkaktusi. Oluline on, et alus sobiks poogendiga. Pookealus peab olema kasvuseisundis ja täiesti terve. Pookimisel peab kasutama teravat nuga, mida puhastatakse piiritusega iga lõike järel. Nii poogendi kui ka poogendialuse lõige peab olema horisontaalne ja sile. Poogend asetatakse poogendialusele ja kinnitatakse kummi või paelaga, mis eemaldatakse alles siis, kui on näha, et taim kasvab.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles