99,3 protsenti maksetest tehakse elektroonselt

Gert D. Hankewitz
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arvuti ekraanidel on SEB internetipank.
Arvuti ekraanidel on SEB internetipank. Foto: Laura Oks.

Eestis tehti 2012. aasta I kvartalis 99,3 protsenti kõikidest pankade vahendusel algatatud riigisisestest maksetest elektroonselt.

Sularahata maksete hulk on viimastel aastatel pidevalt kasvanud ja nende osakaal on alates 2001. aastast olnud üle 90 protsendi. Seda on soodustanud hea ligipääs internetti ja pankade elektroonsete võimaluste arendamine, teatas keskpank.

Eraisikud algatasid esimeses kvartalis 62 protsenti kõikidest riigisisestest maksetest (siin ja edaspidi ei kajastata kaardimakseid). Ülekannete tegemisel kasutati enim internetipanga maksekorraldusi (63 protsenti), millele järgnesid otse- (25) ja püsikorraldused (9).

Viie aastaga on internetipanga ülekannete arv kasvanud ligi 50 protsenti, otsekorralduste arv kolmandiku võrra ja mobiilimaksete arv 18 protsenti.

Pangakontoris tehtavate eraisikute ülekannete (sularahamaksed ja paberil maksekorraldused) arv on 2007. aasta I kvartaliga võrreldes vähenenud vastavalt 22 ja 47 protsenti.

TNS Emori teostatud Eesti leibkondade finantskäitumise uuringu kohaselt kasutatakse elektroonseid maksekanaleid peamiselt mugavusest ja harjumusest ning neid peetakse turvaliseks. Internetipanga maksete tähtsus on suurenenud pea kõigis sotsiaaldemograafilistes gruppides. Sularahas teevad makseid põhiliselt pensionärid ja madalama sissetulekuga perekonnad, maksekorraldust pangakontoris eelistavad kasutada madalama sissetulekuga pered. 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles