Mida tuleks teada kasvuhoone rajamisest

FOTO: Scanpix

Kerkivad toiduhinnad ja ühiskonnas hoogu koguv mahepõllunduse trend julgustavad paljusid kasvatama kõike seda, mis meie kliimas võimalik, omaenda kasvuhoones. Aednike soovitusi kasvuhoone rajamiseks vahendab aianduskeskuse Hansaplant aia- ja kodukaupade osakonna juhataja Maie Steinfeldt.


Millisest materjalist kasvuhooneid on üldse võimalik aianduskeskustest saada?

Kõige levinumad kasvuhooned on ehitatud klaasist ja puidust. Suund on aga sinnapoole, et üha enam hakatakse kasutama kihtplasti. Kihtplast on vastupidavam ja soojeneb klaaskasvuhoonest poole kiiremini. Kihtplastist detaile on ka lihtsam vajadusel välja vahetada.

Kuidas valida kasvuhoone materjali ja suurust sõltuvalt sellest, mida soovitakse seal kasvatada?

Suuruse valimisel peab kindlasti arvestama sellega, et kui kasvuhoonet ehitada, oleks piisavalt tuulutusavasid, kuna umbses kasvuhoones taimed hästi ei tolmle ning seal hakkavad levima putukad ja haigused.

Kindlasti peab suuruse juures silmas pidama ka seda, et hooldajal oleks kasvuhoones mugav ja hea käia ning see ei muutuks liiga koormavaks. Mida õhem plast, seda rohkem saavad taimed kasvuhoones valgust. Kasvuhoone külgedele sobiks 400 ja 600 mm paksune plast, katusele aga 800 ja 1000 mm kihtplast.

Millega peab arvestama kasvuhoonele sobivat kohta otsides?

Kuna kasvuhoone on püsirajatis, tuleb hoolega läbi mõelda, kuhu ja kuidas seda paigutada. Võimalusel paiguta kasvuhoone põhja-lõuna suuna järgi, nii saavad taimed kasvuhoones ühtlaselt valgust, samuti on soovitav jälgida päikese liikumist aias suvekuudel ning suurte puude ja põõsaste varju kohas, kuhu tahate kasvuhoone paigaldada.

Kasvuhoone peab kindlasti paiknema päikeselises kohas ning kui võimalik, siis tasuks vältida väga tuulist ja lagedat välja.

Kasvuhoonetaimed saavad rohkem valgust, kui läheduses ei kasva suuri puid. Lagedal kohal asuvat kasvuhoonet tuleks suve esimesel poolel varjutada, kuna päikese intensiivsus on siis tugevam ja teeb taimedele liiga. Varjutada võib näiteks varjutuskangaga, kerge lubjaseguga või selleks mõeldud spetsiaalse varjutusseguga.

Kui on olnud kuiv suvi, võiks suve teisel poolel kasvuhoone aknad segust puhtaks pesta.

Mida teha siis, kui maja ümber eriti vaba ruumi polegi, aga kasvuhoone rajamise soov siiski on?

Kui ruumi aias pole, tuleb kindlasti leida kõige valgem kasvukoht ning kasvuhoone peaks jääma kohe tarbimisviljade kasvatamiseks. Müügil on ka väikesed, vaid 2,5 m2 kasvuhooned kõige nõudlikumale kliendile.

Mõeldes kiire elurütmiga inimestele, siis milline kasvuhoone vajab kõige vähem aega ja hoolt?
Kuidas/milline kasvuhoonekeskkond endale luua, et see ei seoks iga päev tundideks ega nõuaks pidevat hooldust, kuid annaks siiski saaki?

Kiire elurütmiga inimene peakski endale valima piisava suurusega kasvuhoone. Umbes 8-10 m2 on piisav, et ennast mitte liigselt koormata. Samuti oleks mõistlik kasvatada taimed spetsiaalsetes kasvukottides ning kindlasti peab olema rajatud automaatne süsteem taimede kastmiseks, väetamiseks ja õhutamiseks. Elustaimed tahavad aga ikkagi hoolt, muidu ei saa neilt saaki.

Milliseid taimi/köögivilju ei ole mõttekas ühte kasvuhoonesse kokku panna?

Tavaliselt armastame kasvuhoones kasvatada salatit, tomatit, kurki ja paprikaid, viimasel ajal ka meloneid ja arbuuse. Ning viinamari kasvab samuti kasvuhoones hästi.

Kindlasti ei soovita kasvuhoonesse kokku panna kurke ja tomateid. Kurk vajab kasvamiseks soojust ja niiskust, siis ei hakka teda kimbutama punane kedriklest. See kahjur võib hävitada kogu kurgisaagi.

Pikk kurk vajab ühtlasemat temperatuuri, tomat aga kuivust – niiskes keskkonnas hakkavad levima tomati seenhaigused. Kindlasti ei tohi taimi liiga tihedalt kokku istutada – iga taim vajab kasvamiseks valgust ja ruumi.

Milliseid vigu kasvuhoone rajamisel algajad ikka ja jälle tegema kipuvad?

Kasvuhoonesse ei raatsita panna piisavalt kasvusubstraati. Talvel ei tohi kasvuhoone katusele jätta lund, eriti sulalund – see võib kahjustada kasvuhoone konstruktsioone ja klaase.

Tähtis on ka õhutamissüsteem. Üle +30 °C juures ei toimu tolmlemist ja nii ei saa me ka saaki.
Kvaliteetsete kasvuhoonete puhul selliseid asju juhtuda ei tohiks. Kasvuhoonet soetades tuleks vaadata hinna ja kvaliteedi suhet.

Kas kasvuhoones ise tomateid-kurke jm kasvatades annab see ka kokkuhoidu? Mitme hooajaga kasvuhoone peaks end ära tasuma?

Kui palju kokkuhoidu ja tasuvust tuleb, sõltub paljudest asjaoludest. Hoopis mõnusam on aga isetegemise rõõm ning seegi, et saab oma käega noppida kurke ja tomateid – ei pea kohe poodi tõttama, kui saab vajaliku oma kasvuhoonest.

Kodukasvuhoonest saab nn keemiavaba saagi, milles ei saa aga poest ja turult kraami ostes alati kindel olla.

Artikkel ilmus Postimehe sisustuseris Eluruum.

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus

Loe ka neid

Tagasi üles