Vastavalt eile avaldatud andmetele on ilma tööta juba ligi neljandik hispaanlasi. Riigi välisministri sõnutsi on tegemist «tohutu kriisiga».
Iga neljas hispaanlane on töötu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nagu näitavad Hispaania statistikaameti numbrid, kaotas tänavuse avakvartaliga töö 367 000 inimest.
See tähendab, et riigi tööjõust on ilma tööta 24,4 protsenti ehk enam kui 5,6 miljonit hispaanlast.
Välisminister José Manuel García-Margallo ütles, et olukord on «kohutav kõigi jaoks ja kohutav valitsuse jaoks».
García-Margallo võrdles Euroopa Liitu hukatusele määratud Titanicuga ja ütles, et ainus võimalus reisijaid päästa on ühiselt lahendust otsima hakata.
«Hispaanias on tohutu kriis,» ütles minister riigiraadiole.
Alla 25-aastastest hispaanlastest on ilma tööta pooled. Enam kui 1,7 miljonis majapidamises ei ole ühtegi töötavat inimest.
Olukord on teravas kontrastis euroala-kaaslase Saksamaaga, kus töötusmäär on madalaim alates ida ja lääne taasühinemisest aastal 1990.
Samal ajal on Euroopas hakatud arutama, kas puudujääkide kärpimiseks kehtestatud kasinus mitte kasvuväljavaateid ei ohusta.
Hispaania majandusminister Luis de Guindos ütles siiski selge sõnaga, et valitsus ei hülga kasinusekurssi, ning teatas plaanidest tõsta tuleval aastal käibemaksu – mida valitsus on korduvalt tõotanud mitte teha.
Päev varem oli Hispaania saanud hoobi reitinguagentuurilt Standard & Poor’s, mis langetas riigi krediidireitingut kahe pügala jagu ja prognoosis, et tänavune surutis jätkub ka tuleval aastal.
S&P poolt omistatud BBB+ on rämpsreitingu lähistel.
Reitingulangetus raputas eile hommikul finantsturgusid ja aitas lükata kõrgemale ka Itaalia laenukulusid.
«Kahjuks ei jää see ilmselt ainsaks reitingulangetuseks,» ütles Citigroupi vanemstrateeg Matt King. «Investorid on avastanud, et Itaalia ja Hispaania riigivõlakirjad pole nii turvalised, nagu nad arvasid. Me kardame, et mingil hetkel lahkub nendelt turgudelt suurem hulk investoreid.»
Majandusminister de Guindos ütles, et kõrgema käibemaksu ja teiste kaudsete maksudega tuleb sisse ekstra 8 miljardit eurot.
Samas pitsitab see samm tarbimist, mis praegu mõningaid ärisid ja töökohti elus hoiab – aidates aga ilmselt Hispaanial täita ELi poolt etteantud eesmärk: kärpida eelarvepuudujääk mulluse 8,5 protsendi juurest 2013. aastaks 3 protsendi peale sisemajanduse kogutoodangust.
Copyright The Financial Times Limited 2012