Tööturu kehv seis sunnib üha rohkem ülikoolilõpetajaid tasuta tööle
/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
6. mai 2012, 12:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mitmete aastakümnete kõige kehvem seis USA tööturul sunnib üha suuremat osa ülikoolilõpetajaid tasuta töökohtadele, lootuses niimoodi jala tööandja ukse vahele saada.
Kui senini on ülikoolilõpetajad tasuta nn internikohtadega pidanud arvestama peamiselt filmimaailmas ning kasumit mittetaotlevatel tegevusaladel, siis nüüdseks on süsteem laienenud ka moemajadesse, kirjastustesse, turundus- ja avalike suhete teenuste ettevõtetesse, kunstigaleriidesse ning isegi advokaadibüroodesse, kirjutab The New York Times.
Kuigi paljud neist töökohtadest annavad väärtusliku kogemuse, kurdavad nii mitmedki tasuta töö tegijad, et nad peavad tegema madala kvalifikatsiooniga tööd ega õpi midagi, tõstatades küsimuse, kas sellised töökohad ei lähe vastuollu valitsuse seatud reeglitega.
Mullu mais moekaubanduse eriala lõpetanud Melissa Reyes on üks näide paljudest. Pärast lõpetamist kandideeris ta kümnetele ja kümnetele töökohtadele, kuid edutult. Viimaks kutsuti ta Manhattanil asuvasse Diane von Furstenbergi moemajja interniks, lubades suureparast arendavat ning kogemustepagasit suurendavat programmi. Tegelikkus oli aga paraku teine: viis päeva nädalas 12-tunnised tööpäevad, mille sisuks oli peamiselt kolleegidele lõuna toomine, toalettide puhastamine ning seismajäänud vanade kollektsioonide tühjendusmüük. Reyes lahkus, kui ülemus nõudis talt töötamist ka mõlemal nädalavahetuse päeval. Nüüd töötab ta osaajaga modellina. Kui ajaleht moefirmalt tema kaebustele kommentaari küsis, saadi vastuseks: «Oleme oma programmi üle väga uhked ja võitame kõiki kaebusi selle suhtes väga tõsiselt».
Samas ei ole ülikoolilõpetajatel ka valikut: tööturunäitajad on kesised. Nii oli 20-24-aastaste töötuse määr aprillis 13,2 protsenti.
USA tööturuamet kinnitas, et juhul, kui tööandja ei taha internidele maksta, peab programm sarnanema kutsekoolide praktikale: see peab toimuma pideva järelevalve all, interne ei tohi kasutada tavatöötajate asenduseks ja nende töö ei tohi tööandjale kasu tuua. Tegelikkuses ei suudeta aga tööandjaid kuidagi ohjata: tööturuamet seaduserikkujaid ei karista, põhjendades seda piiratud kontrolliressursiga. Lisaks ei taha internid tööandja peale kaevata, sest kardavad sellega oma edasisi töösaamise võimalusi kahjustada.