Karjäärinõustaja aitab tööotsijatel endas selgusele jõuda ja sihte seada

Egle Kuuse (oranžis jopes) trehvas Paide tööturuametis karjäärinõustaja juures sõbranna Marjet (roosas kampsunis), kes samuti nõustaja jutul käis.

FOTO: Raigo Pajula

Postimehe reporter Kristi Leppik jälgib hiljuti töökoha kaotanud 25-aastase paidelanna Egle Kuuse tööotsinguid. Ülemöödunud nädalal rääkis Kuuse sellest, miks ta töötuks jäi ning kuidas elu pärast seda läinud on. Eelmisel kolmapäeval käis Kuuse tööturuametis karjäärinõustaja juures.



Järjekord Paide tööturuameti ukse taga pole pikk, kõigest paar inimest. Ometi on õhkkond närviline. «Siin on järjekord ka!» käratab ukse taga istuv vanem naisterahvas Kuusele, kui too ukse vahelt sisse piilub.

«Nüüd on see sinisilm siit,» kutsub konsultant Margit Lugna parajasti kabinetti ühe 20ndates aastates noormehe. Mitte et noormehel silmaalune sinine oleks – Lugna kiidab tema silmavärvi.

Kabinetis kostab küsimus, et millal ükskord tööd saab. «Mis pakkumised need siin on?» pärib üks härra ahastavalt. «Te võite neile kõigile kandideerida, ainult lüpsjat te ju ei valinud,» vastab Lugna.

Kui Lugna uurib, kas keegi ukse taga istujatest on järjekorras juba mitmendat korda, vastab Kuuse: «Mina olen lausa kolmandat korda juba.»

Peaaegu näkkab


Hakatuseks tutvub Kuuse praegu pakutavate töökohtadega: baaridaam, lüpsja, keemik-laborant, elektrik... Kokku 11. Üks nendest – müügiesindaja amet – Kuusele peaaegu sobib.

«Ma ka vaatasin, et teie eelmisel korral täidetud testi järgi sobiks see amet teile kõige paremini,» räägib karjäärinõustaja Helgi Kredemann. Kuid lisab, et kuna tegu on silindrite, hammasrataste ja muu tehnika müügiga, pole see ehk päris Kuuse ala.

Kuuse käik tööturuametisse kujuneb ootuspäraseks. «Vaatame, kuidas tal vahepeal läinud on, ning uurime, milliseid teenuseid oleks tema arvates juurde vaja,» selgitab Lugna.

Karjäärinõustaja soovitab noorel naisel esmajärjekorras kool ära lõpetada ja sellega Kuuse praegu tegelebki. «Kas kooliskäimine tööotsinguid segab?» pärib Kredemann. Kuuse vastab selge sõnaga, et kindlasti mitte.

Lisaks kooli lõpetamisele soovitab nõustaja Kuusel ka mõni võõrkeelekoolitus läbi teha. «See nõuab rahalist väljaminekut, seda ma praegu ei saa lubada,» kahetseb Kuuse.

Küll aga on Kuuse huvitatud tööturuameti pakutavast koolitusest. «Teile saaksime pakkuda administratsiooni puudutavat koolitust,» seletab Kredemann. Kuuse noogutab: sellest on ta kindlasti huvitatud.

Nõustamine aitab

Koolitusele pääsemiseks tuleb Kuusel end registreerida. Kuna koolituse korraldamiseks peab tööturuamet välja kuulutama riigihanke, võib kursuse algus veidi viibida. «Aga ma helistan teile veel koolituse koha pealt,» lubab Kredemann, kellel on juba kiire, sest järgmine inimene ootab ukse taga oma nõusaamiskorda.

Jutuajamine karjäärinõustajaga on asjalik, Kredemann võtab oma tööülesandeid täie tõsidusega, nendib Kuuse. «Võib-olla ehk liiga tõsiselt, sest ta kordas ikka ja jälle üle asju, mida olin juba kuulnud.» Kuid naine kinnitab, et nõustamisest on kasu. Nüüd oskab ta ennast paremini analüüsida ja panna paika soovid, mida ta edaspidi täita püüab.

Kommentaar

Tiina Ormisson
tööturuameti peadirektor 

Karjäärinõustamise eesmärk on aidata inimesel jõuda äratundmisele, mida ta soovib teha, mida saavutada, milline eriala talle sobib.



Kui vaatame noori inimesi, siis pahatihti on paljud neist õpingud pooleli jätnud. Kui rahaliselt vähegi võimalik, siis just praegu on õige aeg õpingud lõpetada. Seda karjäärinõustajad noortele ka kõige rohkem soovitavad. Kui kindel eriala omandatud, on kindlasti suuremad võimalused tööd leida.



Üldiselt on noorte osakaal tööotsimisel suurenenud, sest majandusõitsengu ajal jätsid nad kooli pooleli ja nende palgad olid ebaõiglaselt kõrged.



Mina vastaksin küsimusele, millal ükskord tööd saab, nii, et mida rohkem otsida ja mida rohkem selle leidmiseks ära teha, seda kiiremini tööd leiab.



Ahastuses inimene vajaks nõustamist. Inimene, kellel on suhtumine, et küll tööturuamet mulle töö leiab, tõenäoliselt tööd ei leiagi. Võime ta ju tööandja juurde vestlusele saata, ent tööandja saab aru, et see inimene ei ole pakutavaks tööks valmis. Julgust ja pealehakkamist peab olema.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles