Juriidiliste isikute võlamenetlus on pikk ja keeruline

Võlad võivad ettevõtte ukse kinni panna.

FOTO: Peeter Kümmel / Sakala

Kui oma tuttavalt või endiselt sõbralt õnnestub üldjuhul tasapisi võlg lõpuks ikkagi kätte saada, siis äriühingud võivad võlgadest vabanemiseks kasutada mitmeid erinevaid trikke alates «tankisti» nimele ümberregistreerimisest kuni erinevate likvideerimismenetlusteni.


«Ettevõtjatest võlgnikega suheldes kooruvad välja tüüpilised vastused, mida kasutataks kas siis aja võitmiseks või lihtsalt ebameeldiva vestluse lõpetamiseks,» rääkis Creditreformi tegevjuht Reimo Tomingas.

Esimese suure rühma moodustavad n-ö probleemi delegeerijad (firmal on uus juht; teine juhatuse liige tegeleb võlgnevusega; arve on antud raamatupidajale tasumiseks, helistage talle - raamatupidaja aga pole asjast kuulnud ja vastab, et otsustab üksnes juht jne)

Teiseks teatatakse küüniliselt, et raha pole ega tule (firmal puudub tegevus; ettevõtte juht on reisil ning väidab, et raha puudub jmt).

Kolmas grupp püüab võlanõudjaid lihtsalt lollitada (raha on juba tasutud, ilmselt võtab pangaülekanne aega vmt)

Üldiselt on juriidilised isikud siiski motiveeritud tasumisest ja enda maksehäirete registri puhtana hoidmisest. Ikka selleks, et tagada laenuvõimalus ja koostöösuhted teiste võlausaldajatega.

Ettevõtjatele on kohale jõudnud ka teadmine, et isegi «juriidilisest kehast» vabanemise järel saab üldjuhul võlanõude pöörata omanike või juhtide kui eraisikute vastu.

«Olgu võlgnikuks era- või juriidiline isik, tasub tõsiselt kaaluda temaga suhtlemise üleandmist professionaalsele inkassofirmale. Nõnda säästab võlanõudja oma aega ja närve ning säilitab võimaluse võlgnikuga pärast probleemi lahendamist edaspidigi suhelda või äri ajada,» lausus Tomingas.

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus

Populaarne

Tagasi üles