Riigiasutuste säästunipid
21. veebruar 2009, 16:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kasvavad kütte- ja veearved räsivad majandussurutise ajal ka riigiasutusi, kokku hoida püüdes keeratakse mõnel pool küte maha, vahetakse tavalised lambipirnid säästu omade vastu või plaanitakse osadest ruumidest hoopis loobuda.
Sarnaselt tavakodanikega ägavad ka riigiasutused kasvavate kommunaalkulude käes. Võimuasutuste kulusid uurides selgub, et tänavu jaanuaris esitati enamikule neist märksa kopsakamad arved kui mullu samal ajal.
Peamiselt kergitas arvenumbreid küttehinna tõus, mis eriti valusalt tabas kultuuri - ja majandusministeeriumi.
Kui eelmise aasta jaanuaris oli kultuuriministeeriumi küttekulud ligi 18 000 krooni, siis tänavu tuli neil maksta mitu korda suurem summa ehk üle 47 000 krooni. Pea poole võrra kasvas ka majandusministeeriumi küttearve.
Tööväliseks ajaks keeratakse küte maha
Negatiivne lisaeelarve ja kasvanud kulud sunnivad ministeeriume oma kulutusi kärpima. Lisaks riigikogule teatasid kütte mahakeeramisest öiseks ajaks ja nädalavahetusel ka riigikantselei, kultuuri-, haridus- ja majandusministeerium.
Rahandusministeeriumis tuleb ametnikel endil hakata töölt lahkudes kütet maha keerama, samuti peavad nad ööseks arvutid välja lülitama ja jäävad ilma kohvist ning teest, kuna loobutakse kohviautomaadist.
Ka vähendas ministeerium printerite arvu ning printida on lubatud vaid ühevärviliselt ja kahepoolselt.
Odavam koristusfirma
Riigikogus ja põllumajandusministeeriumis vahetati senine koristusfirma odavama vastu. Ministeeriumi kinnitusel annab see ühes kuus kokkuhoidu 50 000 krooni.
Samuti loodab põllumajandusministeerium pärast torustiku uuendamist kokku hoida veekulu pealt. Haridusministeerium loodab veearvet vähendada lisamõõdikute paigaldamisega.
Säästupirnid lakke
Saadikute võimaliku palgatõusu tõttu rahapuudusega silmitsi seisev riigikogu on asunud usinalt säästma ka elektrikuludelt ning see on neil ka õnnestunud. Tänavu jaanuaris oli nende elektriarve ligi 3000 krooni väiksem. «Oleme vahetanud hõõglambid säästupirnide vastu ja kasutame neid seal, kus see muinsuskaitse nõuetega vastuollu ei lähe,» teatas parlamendi pressiesindaja.
Valitsus loobub majast
Osadest ruumidest plaanivad loobuda riigikantselei ja rahandusministeerium. Riigi Kinnisvara AS (RKAS) ruume rentiv ministeerium vabastab juuniks terve korruse, seetõttu peaksid vähenema ka üürikulud, mis tänavu jaanuaris olid 1,1 miljonit.
Riigikantselei plaanib aga loobuda ühest Toompeal Rahukohtu 2 asuvast hoonest, mida renditakse RKASi käest. Ligi 1000-ruutmeetrise hoone rent ühes kuus on 195 590 krooni. «Praegu käivad Riigi Kinnisvaraga läbirääkimised hoone kasutamisest loobumiseks,» teatati Stenbocki majast.
Juhis odavaks helistamiseks
Enamik asutusi on juba kärpinud sidekulusid. Majandusministeeriumis soovitatakse kolleegidega suhtlemisel kasutada Skype'i või otsesuhtlustarkvara.
Kultuuriministeeriumis on pakettide põhjal välja arvestatud kõige soodsamad helistamisviisid ja vastavad juhised on töötajatele välja jagatud. «Hoolikalt jälgitakse kehtestatud telefonikulu limiitidest kinnipidamist, ületatud kulu peetakse palgast kinni,» teatas ministeeriumi pressiesindaja.
Rahandusministeerium plaanib vähendada mobiiltelefonide kuulimiite. «Limiidiülesed kulud tasuvad ametnikud ise. Võimaluse korral on palutud valida suhtlemiseks mõni odavam kanal (nt e-mailid). Isiklike kõnede tegemist töötelefonidelt ei aktsepteerita,» kinnitas rahandusministeeriumi pressiesindaja.
Kommunaalkulude pealt on raske kokku hoida Riigi Kinnisvara ASi käest hooneid üürivatelt justiits- ja siseministeeriumilt, kuna valitsus on otsustanud negatiivse lisaeelarve raames RKASile tasutavaid summasid mitte vähendada.
Justiitsministeeriumi lepinguline tasu RKASile oli nii 2008. kui ka 2009. aasta jaanuaris 426 255 krooni, sealhulgas kommunaalkulud kokku 85 251 krooni. Siseministeerium maksab aga 526 544 krooni üüri.