Kaevandusvesi muutis toasooja poole odavamaks

Hanneli Rudi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Umbes pooled Ida-Virumaa Kiikla küla elanikest on saanud juba aastapäevad toasooja kaevandusveest soojust ammutavast katlamajast ja maksnud selle eest poole vähem kui kütteõli kasutanud katlamaja aegadel.

Vanasse Sompa kaevandusse kogunenud vee kütteks kasutamise mõtte pani Mäetaguse vallale pähe Jakov Fraiman, kirjutab Põhjarannik. Varem oli ta seda pakkunud Jõhvi linnale, seal aga ei võetud vedu. Mäetagusel seevastu haarati mõttest kinni ja arvati hirmkalli soojahinnaga Kiikla just paraja suurusega asulaks, kus pilootprojekt ellu viia.


«Sompa kaevandus jääb Kiiklast poole kilomeetri kaugusele, maa-alused veekogumiskohad, kust vett maa peale pumbati, asuvad küla servas,» ütles vallavolikogu esimees Veljo Kingsep kütmiseks vajaliku kaevandusvee läheduse peamiseks põhjuseks, mis andis julguse idee teoks teha.

Kaevandusveel põhineva kütte tehnoloogilise lahenduse projekteerinud OÜ AIT-Nord juhataja Marius Vahter selgitas, et Kiiklas otsustati avatud ringlusega süsteemi kasuks, mis tähendab, et kaevandusest ammutatakse 7-8kraadise temperatuuriga vett, eraldatakse sealt 5 kraadi ja toodetakse sellest kompressorite abil kuni 75kraadine küttevesi; 2kraadine vesi suunatakse aga kaevandusse tagasi. Maksimaalselt – kõige külmemate ilmadega – võetakse kaevandusest vett 74 m³ tunnis.

Ettenägematuks energiasööjaks osutus tema sõnul šahtis asuv pump. «Torustik, kuhu see vett pumpab, on pikk ja pump võtab palju elektrit.» Katlamajja jõuab kaevandusvesi mööda 1,2 km pikkust toru, kaevandusse tagasi liigub see 1,5 km pikkuses torus. Ennetamaks võimalikke probleeme seoses kaevandusvee puhtusega, lisati süsteemi filter, mis end automaatselt puhastab.

Varem maksis toasooja megavatt-tund Kiiklas 1700 krooni ehk 108,65 eurot. Elanikud maksid küll vähem, «kõigest» 1200 krooni ehk 76,69 eurot, ülejäänu kattis vald. Nüüd maksab megavatt-tund 900 krooni ehk 57,52 eurot.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles