CV-Online: enamik tööandjaid ei kaalu kandidaadina üle 65-aastast inimest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paraku ei kaalu lõviosa tööandjaist 65-aastaseid ja vanemaid kandidaate, aga tõenäoliselt peavad ettevõtted varsti meelt muutma, tõdes CV -Online turundusjuht Heikko Gross.
Kui palju on tööotsijate seas inimesi, kes on 65 või vanemad?
Eesti suurima tööportaalina on meie andmebaas suhteliselt hea läbilõige Eestis tööd otsivatest inimestest ning otsingu tulemustest selgus, et 65-aastaste ja vanemate tööotsijate osakaal on 0,2 protsenti.
Tegemist on kaduvväikse osaga kogu andmebaasis olevatest tööotsijatest. Kindlasti mõjutab seda ühtepidi pensioniiga ja teistpidi ka tööandjate üldised eelistused vanuses osas.
Kardetavasti üldjuhul enamik tööandjaid ei kaalu kandidaadina üle 65-aastast inimest. Samas ei pruugi see olla üldse põhjendatud. Kohati võib just väga häid ja pühendunud kandidaate leida, kellel on vajalik haridus, muljetavaldav kogemustepagas ning väga selge soov ennast rakendada.
Kas ja kui palju on selles eas inimestele tööd pakkuda?
Kindlasti sõltub kõik tööandjast. Meil on mõned näited, kus on meile öeldud just, et alla 50-aastast inimest sellele kohale ei soovita, sest eeldatakse elukogemust ja pikemat staaži antud valdkonnas.
Kardetavasti on 65-aastastele ja vanematele siiski vaid üksikuid pakkumisi. Enamasti ei ole aga
vanuse-eelistust nii selgesõnaliselt välja toodud, sest ilma objektiivsete põhjendusteta oleks antud tunnuse alusel kandidaatide valimine diskrimineerimine.
Samas vaadates demograafilisi trende, võib aimata, et üsna pea tuleb tööandjatel hakata paindlikumalt suhtuma vanusesse ja töökoormuse jaotamisse või selle vähendamisesse.
Kui oluline on inimese iga tööandjate jaoks? Kas selles on viimaste aastatega midagi muutunud?
Iga selles mõttes on oluline, et on teatud tööd mille puhul vanuselised iseärasused võivad saada määravakas – näiteks teeninduses. Paratamatult vaadatakse selles sektoris ikkagi vanust. Piirid muidugi on aga individuaalsed ja konkreetsest tööandjast sõltuvad.
Tööandjate mõtteviis on pisut muutunud – tajutakse, et päris kõiki kriteeriume ei saa enam nii rangelt ette kirjutada kui majandussurutise ajal, mil tööd otsivaid häid kandidaate oli enam. Kohati tuleb teha kompromisse ja läbi mõelda, mis on kandidaadi valikul kõige tähtsam.
Millised on vanemaealiste inimeste palgasoovid? Kui palju erinevad need Eesti keskmisest?
Kui keskmiselt on nõus kuni 500-eurose netotasu eest (kätte saadav summa-toim) meie baasist tööle minema 14 protsenti inimestest, siis üle 65. aastaste seas on see näitaja 19 protsenti.
Kuni 700 euro puhul keskmine näitaja 28 protsenti, üle 65. aastaste puhul aga 40 protsenti. 1000 euro puhul on need näitajad vastavalt 37 protsenti ja 51 protsenti.
Siinkohal aga tuleb arvestada, et kõik andmebaasis olevad inimesed ei ole oma palgaootust kirja pannud, kuid suhtarvuna näeb ära, et vanemaealiste palgaootused on siiski selgelt madalamad. Viimane võiks olla ka üks oluline põhjus, miks tööandjatel tasuks vanemaealisi kandidaate kaaluda.