Praegused öökülmad ohustavad paljusid köögiviljataimi

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Eesti maaviljeluse instituudi taimekasvatuse osakonna vanemteadur Malle Järvani sõnul võivad praegused öökülmad taimedele palju pahandust teha.


«Külmatundlikele kultuuridele on see väga raske katsumus. Praegu on ka kapsa istutamise aeg ja see nende juurdumisele hästi ei mõju. Nad küll külmaõrnad ei ole, aga kui on karastamata istikud, siis nad jäävad põdema. Aga muidu porgandid, peedid, kaalikad peaksid juba olema tõusnud ja nendega külm pahandust ei tee,» selgitas Järvan.

Kilemajades, kus on üldiselt soojatundlikud kultuurid, on samuti ärakülmumise oht ning sealgi tuleks mõelda külmakaitse peale – kas panna soojendid sisse või ventilaatorid või kasutada katteloori.

Kui üksteise järel on mitu külma ööd, on see teaduri sõnul taimedele tõesti ohtlik. «Kasvuhoones ei tohiks temperatuur langeda öösel alla 7-8 kraadi. Tomat elab külma päris hästi üle, kurk on tundlikum ja öeldakse, et paprika kasv jääb seisma, kui temperatuur umbes kümne kraadi piirimaile langeb – taimed jäävad natukene põdema,» selgitas ta.

Õues kasvavatest taimedest on külm ohtlik näiteks külmaõrnale aedoale, samas põlduba külma ei karda. Samuti ei juhtu midagi hernestega. Järvan hoiatas ka kartulitaimede külmumise eest: «Kuna kartul praegu alles tärkab, siis kõige õigem asi on kartulit mullata, taimed mulla alla ajada. Ta tuleb sealt ise välja, kui ta ei ole väga pikk. Kartulit ei jõua keegi katta kattelooriga. Kellel on väiksem pind, siis kas või rehaga tõmmata muld peale. See aitab külmumist ära hoida. Kui on suuremad taimed, siis võib hiljem mulla alt uuesti välja ajada.»

Väga tundlik külma suhtes on ka kurk, mis tuleks tingimata katta kas või mitmekordse katteloori või kiletunneliga. Samuti vajavad katmist kõrvitsad ja kabatšokid.

Kui taim on veel mullas ja pole tärganud, ei juhtu sellega midagi. Seemnetele selline lühiajaline külm midagi halba ei tee. Isegi mitte aedoaga, mis on muidu külmaõrn.

Praegu on veel Järvani sõnul ohustatud maasikaõied, kuna need alles õitsevad. «Marjapõõsad ja viljapuud on juba õitsenud, nendega enam midagi paha ei juhtu,» lisas ta.

Millega kaitsta?

«Koduaias võib kasutada kas või igasugused suuremaid lillepotte või vanu ämbreid. Vanasti otsiti põhjata, aukudega ämbrid peale. Ja ka kateloori tükid, kas või voodilinad õrnadele lilledele, taimedele peale visata,» selgitas Järvan ning lisas, et külma vastu aitab ka öösel kõige külmemal ajal ehk päikesetõusul veega piserdamine või kastmine, kui just keegi viitsib sel ajal üleval olla.

Katmiseks võib kasutada ka kile või ka paberit, peamine, et tuul katet ära ei viiks. Väiksematele taimedele võib kas või ajalehed peale laotada, kui taimed kannatavad.

Ühe positiivse tahuna tõi teadur välja asjaolu, et sellised külmad suruvad natukene tagasi taimekahjureid, kes pole külmaga nii aplad.

«Kui katteloor on juba peale pandud, siis tuleks seda pigem kahjurite tõrjeks peal hoida – see on katteloori põhiline eesmärk. Kellel on varased kapsaistikud ja porgandid, siis katteloor võiks ikka peal olla nii kaua, kui on ette nähtud. Kui selline külm periood veel mõni aeg kestab, siis võib külmakaitse ka päeval peal olla,» sõnas Järvan.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles