IRL: SMS-laenude ülempiir vähendab laenusõltuvuse nõiaringi
25. veebruar 2009, 18:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu muutis täna tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seadust, kehtestades piirangu tarbimislaenude kulukusele ja piirates sellega SMS-laenu andjate kasumeid.
«Liigkasuvõtmise vohamist ja laenusõltuvust võib võrrelda hasartmängurluse ja muude sõltuvustega, mida riik peab samuti õigustatuks piirata või isegi keelata. Intresside piiramine seadustes kutsub ennetavalt korrale neid laenuandjaid, kelle eesmärgiks on ju maksimaalselt teenida laenusõltlaste pealt, kellele pangad keelduvad laene andmast,» ütles Riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher.
Tema sõnul ei ole raha pealt liigse kasviku võtmisega tegu mitte heade kommete ja tavade kohase äritegevusega, vaid kergeusklike hädasolijate halva olukorra ärakasutamisega. Ka mitmed Euroopa riigid on seaduse tasemel seadnud intressmääradele piiranguid.
«Täna vastu võetud seadusega välistatakse edaspidi kuni tuhande protsendini küündivad intressid ja krediidi kulukused, mida leiab täna mitmete laenukontorite netilehekülgedel. Intresside paindlik ülempiir peaks vähendama rahalaenamise nõiaringe, sest toob kaasa nõuete karmistumise laenu andmisel kui laenuvõtjate kulutuste vähenemise laenamisel,» sõnas Vaher.
Täna võttis Riigikogu vastu tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse, millega fikseeritakse, et kui tarbijakrediidilepingu alusel tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda, siis on see heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.
Eelnõu pöörab ümber tõendamiskohustuse ja seab selle laenuandjale, luues olukorra, kus kehtestatud piirmäärast suurema krediidi kulukusega tehing loetakse heade kommetega vastuolus olevaks juhul, kui laenuandja ei tõenda vastupidist.