Kohtutäitur jättis eaka naise söögirahata
13. juuni 2012, 17:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
72-aastast naist tabas pangaautomaadist raha võtma minnesk šokk, kui selgus, et tema arve on nullis ja 149 eurot kadunud nagu tina tuhka. Ehkki naine väidab, et temal mingit võlga ega kohtuasju pole, selgus asja uurides, et raha oli võetud 12 aastat vana võlanõude katmiseks.
«Mõtlesin algul, et minu raha on ära varastatud. Mul pole ealeski ühtegi võlga olnud, kõik arved maksan õigeaegselt,» lausus Nailya Kostsova nuttes telefoni, sest tal pole nüüd söögirahagi järel.
Naine kiirustas koju, et panka helistada. Selgus, et kohtutäitur arestis tema konto summas 2673.05 eurot. Pangast saadud kohtutäituri telefonil vastas keegi mees, kes ei osanud kommenteerida, mis alusel on pangakonto arestis.
«Öeldi vaid et mul on 12 aasta tagune kohtuvõlg Nõmme majahalduse ees. Et nad saadavad päringu ja järgmisel nädalal võib-olla kõik selgub. Aga mul pole aega nii kaua oodata. See ei saa ka tõsi olla, sest esiteks on mul kõik arved tasutud ja kviitungidki alles, teiseks, kui meie maja läks üle Nõmme majahalduse alt eraldi korteriühistule, tasuti ka kõik võlad, muidu poleks meid ju minna lastudki,» selgitab Kostsova.
Kõige rohkem paneb aga eakat naist imestama, kuidas saadi arve arestida, kui ta pole saanud ühtegi teadet, et keegi üldse oleks kunagi ta kohtu alla andnud. Ta polevat saanud ka ainsatki nõuet ega hoiatust kohtutäiturilt.
Kogenud kohtutäitur Mati Kadak uuris toimetuse palvel asja ja selgitas, et just nii suure summa on Tallinna linnakohus Kostsovalt siiski 2000. aastal välja mõistnud Nõmme Elamu kasuks. MIks naine teist juttu ajab, ei osanud ta öelda.
Arve arestimise kohta ütles Kadak, et seda tehaksegi ette hoiatamata, et võlgnik ei saaks raha enne välja võtta. Tegelikult peaks inimesele elatusmiinimum siiski oma tarbeks alles jääma, aga selleks peab ta kohtutäiturile avalduse tegema.
Üks konks on asjas veel - nimelt aeguvad sellised võlanõuded 2011. aastal kehtima hakanud uue seaduse järgi 10 aastaga, kuid ka selleks et see juhtuks, peab võlgnik ise taotluse tegema.
«Kui siiski selgub, et inimene on kõik arved maksnud ja tal on selle kohta ka tõendid, eks ta siis pea võlausaldajaga asja ära klaarima ja kui see ei õnnestu, siis kohtus õigluse jalule seadma,» lausus Kadak. Ta lisas, et kohtutäiturid täidavad seadust ja peavad võla igal juhul sisse nõudma.