Head viinamarjad kasvavad edukalt ka Eesti kliimas

Eestis sobib viinamarjale kõige enam Pärnu lahe ümbrus, sest seal on pikk ja soe suvi, ütleb viinamarjakasvataja ja õppejõud Jaan Kivistik.

FOTO: Priit Mürk

Viinamarjakasvataja ja õppejõud Jaan Kivistik ärgitab aednikke viinamarju kasvatama, sest juba on aretatud palju sorte, mis põhjamaises kliimas väga hästi vastu peavad. Ka ei tasu karta viinamarjade hooldamise keerukust.


Viinamarjasordi valikul tuleb lähtuda piirkonnast. Eesti on suvesoojuse ja suve pikkuse järgi jagatud kolmeks tsooniks, mille järgi tuleb valida sort.

«Põhimõtteliselt on võimalik viinamarja kasvatada igas aias. Aga mida külmemasse piirkonda läheme, seda vähem sorte on võimalik kasvatada. Põhja-Eestis päris avamaal on kümmekond kasvatatavat sorti,» selgitas spetsialist.

Õues kasvatatavate viinapuude kasvukohta tuleb eriti hoolikalt valida just Põhja-Eestis ja piirkondades, kus on lühike ja jahe suvi. Kivistiku sõnul peab jahedamates piirkondades panema viinapuu aia kõige soojemasse kohta lõunaseina äärde. Kasvuhoonesorte saab aga kasvatada kõikjal Eestis.

«Mõned kardavad, et tavaline tomatikasvuhoone on liiga pisike viinapuu jaoks, ja muidugi nad ei julge ka lõigata. Aga isegi kahe meetri kõrgusse tomatikasvuhoonesse võib viinapuu taime kasvama panna. Ja kui istutada põhjapoolsesse otsa või idapoolsele küljele, siis ta valguse eest eriti ei varja ja kui hakkab varjama, siis tuleb eriti julmalt väiksemaks lõigata,» sõnas ta.

Sügiskülm kõige ohtlikum

Kivistik nentis, et kuna viinapuid on võimalik talveks edukalt katta, siis ei pea talvekülmade pärast väga muretsema. «Aga suvesoojus on oluline. Kui vaatame suve soojust ja pikkust, siis näeme, et just Pärnu lahe ümbrus on üks soodne piirkond. Ja võib-olla natukene ka Saaremaa ja Muhumaa, kus on nii pikem kui ka soojem suvi,» osutas ta.

Kui suvel on sooja vähe, ei taha marjad hästi magusaks minna. Kui suvi on lühike, ohustavad taimi kevadised ja sügisesed öökülmad. Kui kevadised öökülmad mõjutavad ainult ühe aasta saaki ja võivad selle suures osas hävitada, siis sügisesed öökülmad on ohtlikumad ning nende järelmõju on pikem, kahjustades ka järgmise aasta saaki ning muutes taime õrnemaks.

Kivistik soovitas sügiseste öökülmade kaitseks septembri alguses taime alumine osa üles mullata, kuhjates taime keskele kümne sentimeetri jagu mulda. Mulla sisse jäävad taimeosad viinamarjakasvataja sõnul kahju ei saa.

«Kui õisikud on juba pungadest välja tulnud, siis nad lihtsalt hävinevad öökülmadega. Üksikud õisikud arenevad ka hiljem, aga need on niisugused nõrgad ja annavad väikseid marju ja ei ole loota täielikku suurt saaki. Sügiseks taimed kosuvad niivõrd, et järgmiseks aastaks see saagile enam mõju ei avalda. Kevadine öökülm avaldab mõju sama aasta saagile aga järgmise aasta saagile enam mitte,» kirjeldas Kivistik.

«Aga kui sügisene öökülm tuleb juba septembri alguses, siis see on juba palju ohtlikum. Marjadele, mis on juba magusad, nendele see enam ohtlik pole, aga pooltoorestele marjadele võib mõjuda ja samamoodi mõjub võrsetele ja selle kaudu järgmise aasta saagile,» lisas ta.

Ole kannatlik

Viinamarja talvekindlus tähendab seda, et taime katmata oks peab vastu kuni 30le külmakraadile. «See ongi viinapuu eelis, et kuna me võime teda talveks katta, siis võime teda kasvatada isegi sellises piirkonnas, kus talvekülmad on alla 30 kraadi. Isegi möödunud talvel oli 33 miinuskraadi ja katmata ’Hasanski Sladki’ õitseb mul tänavu. Praegu veel viinapuu ei õitse, ta hakkab õitsema tavaliselt enne jaanipäeva,» rääkis viinamarjakasvataja.

Kivistik soovitas kahjustunud viinapuu maast väljakiskumisega mitte kiirustada. «Varasematel aastatel istutati paljasjuurseid istikuid kevadel, kui pungad ei olnud veel puhkenud ja siis inimesed olid väga kärsitud, tahtsid, et kohe teisel-kolmandal päeval peab hakkama võrse kasvama. Aga seda tihtipeale ei juhtu istutusaastal mitme nädala kestel. Ja mulle on toodud tagasi istikuid selle pretensiooniga, et see ei läinud kasvama. Ma olen istutanud nad oma aeda pärast seda, kui ta tee peal on juba ära kuivanud ja ta läheb kasvama.»

«Nii et kui viinapuu kasvõi pärast talvekahjustust ei taha kohe kevadel lehtida kiiresti, siis ei maksa tema väljakiskumisega kiirustada. Kui on olnud mingisugune kahjustus, siis võib juhtuda, et pungad puhkevad alles jaanipäeva paiku,» lisas ta.

Ideaalset sorti pole

Sageli soovivad inimesed ideaalset viinamarjasorti, mida aga päriselus olemas pole, ütles Kivistik. Temalt palutakse hästi suurte magusate marjade, väheste seemnete või lausa ilma seemneteta taime. Peale selle peaks taim olema haiguse- ja külmakindel.

«Kõik need omadused on olemas, aga mitte ühel ja samal sordil. Mida maitsvamate ja suuremate marjadega sort, seda külmaõrnem see tavaliselt on ja sellisele tulevad ka haigused kergemini külge,» selgitas Kivistik. Algaja viinamarjakasvataja võiks esimesed taimed valida pigem soovitussortide hulgast, kuna neid on Eestis pikalt kasvatatud ja nende kasvama minek on palju kindlam.

Üks omadus, mis inimestele viinamarjade juures väga ei meeldi, on suur hulk seemneid. «Päris ilma seemneteta marju soovitussortides ei ole, suhteliselt väiksema seemnesisaldusega on ’Aljošenkin’ (roheliste marjadega – toim.) ja ’Kosmonavt’ (sinise marjaga – toim.). Need sordid on soovituslikud kasvuhoones kasvatada. Need on mõnes mõttes sarnased, mõlemad vajavad talvekatet ja mõlemad on haigustele vastuvõtlikud. Need on ehtsad Euroopa viinamarjad, mida me oleme harjunud kauplustest ostma ja mis ei ole sültja lihaga. Neid võib Lõuna-Eestis väga hästi kasvatada ka seina ääres, ei pea ilmtingimata kasvuhoones olema,» kirjeldas Kivistik.

Kasvatamist ei tasu karta

Mehe sõnul ütlevad pikaaegse kogemusega viinamarjakasvatajad, et kes oskab kasvatada tomatit, saab ilusti hakkama ka viinapuuga. «Mu vend Uno Kivistik ütleb ikka, et ega seal midagi keerukat ole. Viinamarja kasvatamisel on küll väikesed erinipid, aga need õpitakse selgeks ja ongi korras,» julgustas mees ning lisas, et viinapuu lõikus on tomati omast vaid veidikene keerulisem.

«Inimesed kardavad kõige rohkem lõikamist. Aga lõikamisega on nii, et kui viinapuu kasvab avamaal ja kui inimene ei viitsi või ei oska lõigata, annab taim mitu aastat järjest korraliku saagi ka lõikamata. Alles hiljem hakkavad saagid olema juhuslikud,» täpsustas ta.

Samuti kardetakse, et Eestis on viinapuude kasvatamiseks liiga külm. «Ega meie olegi kõige põhjapoolsem piirkond, kus viinamarju kasvatatakse. Soomes kasvatatakse viinamarju avamaal ja tehakse nendest veini. Sama käib Rootsi ja Norra kohta,» ütles ta ning lisas, et tegelikult on viinapuude kasvatamise rindejoon jõudnud meist kaugele põhja – meie oleme juba tagala.

Kui kiiresti kandma hakkab?

Kivistik selgitas, et esimesel istutusjärgsel aastal areneb viinapuu juurestik ning vahel areneb ka päris pikk maapealne osa. «Aga tavaliselt ei jõua see maapealne osa sügiseks väga küpseda, küpsevad paar-kolm alumist punga, mis elavad üle talve ja järgmisel kevadel tundub, et taime nagu ei olegi, et vaid pisikene jupike seal all elus.»

Teisel aastal kasvavad juba sellised võrsed, mis ülejärgmisel aastal on saagivõimelised. Kui taime eest on ilusti hoolitsetud ja ta pole kahjustada saanud, peaks ta reeglina hakkama saaki andma kolmandal aastal. Mehe sõnul on aga ette tulnud, et viinapuu annab saaki juba teisel aastal ning harva ka kohe esimesel.

Soovitused algajale

Kui aga kellelgi tekib mõte koduaias üks viinapuu mulda pista, siis esmane soovitus pika kogemusega kasvatajalt on valida õige kasvukoht. «Igaühe aias on teatud piirkonnad, kus öökülmi esineb sagedamini kui mujal. Viinapuu jaoks tuleb valida kõige öökülmakindlam koht.»

Teiseks tuleb teada, et mulla suhtes on viinapuu vähenõudlik ning erilist väetamist ei vaja. «Võib-olla mõned teevad vea sellega, et panevad istutamisaastal ja istutusauku liiga palju head mulda. See paneb taime liiga lopsakalt kasvama ja muudab ta külmaõrnaks.»

Ka kastmise pärast ei tasu väga muretseda. Viinapuu vajab Kivistiku sõnul kastmist vaid esimese istutusaasta põuaperioodil, hiljem läheb juurestik nii sügavale mulda, et taim lisavett enam peaaegu ei vaja.

Loe viinamarjasortidest ja kasvatamisest lähemalt Jaan Kivistiku «Maalehe viinamarjaraamatust.»

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles