Jaanuarikuu lõpetasid Eesti pangad kahjumiga. Eesti suurima turuosaga Swedbank kinnitas, et nemad olid kasumis. Aga keegi paljudest pankadest pidi siis nii suure kahjumi tegema, et pangandus tervikuna oli kahjumis.
Pangad jäid jaanuaris kahjumisse
2. märts 2009, 17:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võrdluseks, Läti finantsinspektsioon kinnitas, et lõunanaabri pangad olid jaanuaris kasumlikud. See on kahtlemata väike lohutus selle kõrval, et Parex banka kahjum oli mullu 100 miljonit latti ehk 2,2 miljardit krooni. Ka Danske oli muu hulgas lõunanaabrite juures mullu kahjumis.
Eesti kommertspangad jäid jaanuaris 195,1 miljoni krooniga kahjumisse, eelmise aasta jaanuaris olid pangad 273,7 miljoni krooniga kasumis. Keskpanga finantssektori poliitika allosakonna juhtivspetsialist Siret Vildo märkis, et pangad esitavad oma detailsed kasumiaruanded kvartaalselt, mistõttu pole võimalik pankade jaanuarikuiseid tulemusi kommenteerida.
«Kindlasti suurenes provisjonide ehk siis hinnanguliste laenukahjumite maht,» ütles Vildo. Keskpanga teatel oli jaanuaris pangandussektori kapitali adekvaatsuse näitaja 19,6 protsenti, mis on ligikaudu kahekordne regulatiivne miinimumnõue.
«Pankadel on olemas korralik puhver ka selliseks olukorraks, kus teenitakse kahjumeid või nullkasumit,» hindas Vildo.
Sampo panga finantsdirektor Ivar Pae nimetas alanud aastat väljakutsete aastaks.
«2009. aasta on finantssektorile, sarnaselt teiste majandusvaldkondadega, väljakutsuv,» lausus Pae. «Majanduslanguses ja madalamas intressikeskkonnas on pangandussektori tulud surve all ning suure tõenäosusega kasvavad krediidikahjumid. Seetõttu on fookuses tegevuse efektiivsus ja kulude kontroll.»
Eesti pangandus näeb praegu näguripäevi ja väljavaated ei ole head. Üle 60 päeva viivises olevate laenude osakaal tõusis jaanuari lõpus 3,6 protsendini laenuportfellist detsembri 2,9 protsendi tasemelt. Ligikaudu poole jaanuaris lisandunud üle 60 päeva viivises olevate laenude mahust moodustasid kinnisvaraga seotud ettevõtete laenud.
Üle 60 päeva viivises olevate eluasemelaenude maht kasvas 453 miljoni krooni võrra, suurenedes detsembri 1,9 protsendilt 2,3 protsendile portfellist jaanuaris. Viivislaenude mahu suurenemist on oodata ka järgmistel kuudel.
Aga mullu, kui aasta viimased kuud välja arvata, läks pangahärradel veel üsna hästi. Isegi väga hästi, kui korrata Swedbanki Eesti haru juhi Priit Perensi sõnu eelmise aasta kasumi kirjeldamisel.
Swedbank teenis mullu Eestis 2,816 miljardit krooni puhaskasumit, mis on viiendiku vähem kui aasta varem. Kogu Baltikumis teenis Swedbank mullu kasumit 6,109 miljardit krooni, mis teeb languseks 17 protsenti.
Swedbanki Balti panganduse omakapitali tootlus oli eelmisel aastal 8,6 protsenti ning kulu-tulu suhe 37,9 protsenti.
«Swedbanki tulemused Baltikumis on muutunud vastavalt ärikeskkonna muutustele,» iseloomustas panga tulemusi Swedbanki Balti panganduse juht Erkki Raasuke. «Majanduse olukord on kõigis kolmes Balti riigis kiiresti halvenenud. Baltikumi majanduste kohanemisele on lisandunud uusi väljakutseid seoses globaalse majanduse jahtumisega. Olime 2008. aastal kasumlikud ning laenukahjumite osas oleme ülejäänud turust paremad olnud.»
Swedbanki Balti laenuportfelli maht oli aastavahetusel 316,5 miljardit krooni. Kvartaliga maht vähenes kaks protsenti, kuid aastaga kasvas kuus protsenti.
Eestis oli laenuportfell 125,3 miljardit, Lätis 101,4 ja Leedus 89,8 miljardit krooni.
Laenukahjumid moodustasid panga Eesti üksuses neljandas kvartalis 1,5 protsenti portfellist, 2008. aasta peale kokku aga 0,77 protsenti.
Rootsi panganduskontserni SEB mullune tegevuskasum Eestis kukkus võrreldes ülemöödunud aastaga 72 protsenti 569 miljonile Eesti kroonile. SEBi auditeerimata tulud Eestis vähenesid 2008. aastal 2007. aastaga võrreldes 10 protsenti 2,47 miljardile Eesti kroonile, teatas pank.
SEB Panga juhatuse esimehe Ahti Asmanni sõnul kajastab panga mullune majandustulemus praegust olukorda nii Eesti kui ka maailma majanduses.
«Me jälgime väga teraselt muutusi Eesti ja meie peamiste ekspordipartnerite majanduses ning nõrgenenud majanduskeskkonna tõttu oleme 2008. aastal oluliselt suurendanud laenuprovisjone,» ütles ta.
Asmanni sõnade kohaselt on SEB praegu kindlal positsioonil ning jätkab oma äriliste eesmärkide elluviimist. Panga laenukahjumi eraldis suurenes 754 miljoni Eesti krooni võrra, eraldistest 116 miljonit krooni lisandus eelmise aasta viimases kvartalis.
Panga mullune laenumaht jäi 2007. aasta tasemele, kuid eraisikute laenuportfell kasvas nelja protsendi võrra. Hoiuste maht jäi samuti tunamullusele tasemele, kuid eraisikute hoiused kasvasid aastaga 10 protsendi võrra.
Nordea Pank Eesti kasum oli 2008. aastal 357,3 miljonit krooni, mis on võrreldes 2007. aastaga 15 protsenti enam.
Nordea Eesti varade maht kasvas eelmisel aastal võrreldes ülemöödunud aastaga 43 protsenti 45,8 miljardi kroonini, panga hoiuste maht suurenes aastaga 24 protsenti 10,3 miljardi kroonini, teatas pank teisipäeval.
Panga tulud suurenesid aastaga 30 protsenti 800,2 miljoni kroonini. Nordea Eesti juhataja Vahur Krafti sõnul oli Nordea jaoks tegemist igati hea aastaga.
«Tulenevalt oma strateegilistest eesmärkidest suurendasime Nordea panga kättesaadavust oma ja uutele klientidele läbi erinevate kanalite ning sisenesime pensionifondide turule,» märkis Kraft.
Nordea Eesti laenu- ja liisinguportfelli maht oli eelmise aasta lõpu seisuga ligi 39 miljardit krooni, mis tähendab 2007. aastaga võrreldes 32 protsendi suurust kasvu. Panga eraisikute hoiusteportfell kasvas 2008. aastal võrreldes 2007. aastaga 55 protsenti, äriklientide hoiused 52 protsenti. Laenuportfell näitab jätkuvalt head kvaliteeti, laenukahjumid moodustasid panga ja liisinguportfelli kogumahust 0,234 protsenti, märkis pank.
Panganduskontsern Nordea teenis Baltimaades mullu tegevuskasumit
62 miljonit eurot. Aasta varem oli Baltimaade operatsioonide tegevuskasum 59 miljonit eurot. Laenukahjud kasvasid Baltimaades aastaga ühelt miljonilt 32 miljoni eurole.
Kogu Nordea kontserni tulud olid mullu 8,2 miljardit ning tegevuskasum 3,9 miljardit eurot.
Danske Panga Eesti filiaali Sampo Panga pangandustegevuse kasum enne laenude allahindlusi oli eelmisel aastal 708 miljonit krooni, kasum enne makse aga 463 miljonit krooni.
«Sampo Panga majandustulemused kasvasid möödunud aastal stabiilselt. Olime 2008. aastal selge kasvuliider hoiustamises – kogu turu hoiuste mahu juurdekasvust oli Sampo Panga osa 88 protsenti (5,6 miljardit krooni),» kommenteeris Sampo Panga tegevjuht Aivar Rehe.
Panga laenuportfelli suurus oli 2008. aasta lõpul 33,79 miljardit krooni, aasta varem oli sama näitaja 29,16 miljardit krooni. Sampo Pank liitus Danske Bank Groupiga 2007. aasta veebruaris.