Nigeeria petukirjad on kolinud suhtlusvõrgustikesse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tarbijakaitseameti teatel on juulis tulnud neile mitu küsimust seoses nigeeria petukirjadega, mille usutavust on suurendanud sotsiaalvõrgustikes korralike profiilide ja piltidega saatjad.
«Uus tahk nende kirjade juures on see, et usaldusväärsuse tõstmiseks tehakse suhtlusvõrgustikesse konto koos pildi ja andmetega, nagu tegemist olekski päriselt eksisteeriva inimesega. Samuti võib kirjale eelneda suhtlus portaali vahendusel,» rääkis Tarbijakaitseameti kommunikatsioonispetsialist Siiri Erala.
Ta hoiatab, et kirja saanud inimesel tuleks mõelda kriitiliselt: miks peaks võõras inimene jagama just temaga oma raha ning kui kirjas sisaldub abipalve aidata seda raha heategevuseks annetada, siis miks ei võiks see inimene seda raha otse heategevuseks anda?
«Nende kirjade eesmärk on ikkagi saada kätte tundlikke isikuandmeid või petta välja raha. Petised on astunud järgmise sammu ning loonud suhtlusvõrgustikesse sümpaatsed ja pealtnäha usaldusväärsed profiilid, kuid skeem on ikka sama,» rääkis Erala.
Tarbijakaitseameti soovitusel ei tohiks taolistele kirjadele vastata, kuna vastamisega saavad petised kinnituse, et selline e-posti aadress on kasutuses ning neil on mõtet oma jõulisemalt tegutsema asuda.
Petuskeemi tuntakse «Nigeeria kirja» nime all 1980-ndatest aastatest, kui Aafrikas asuva Nigeeria majandus tõsisesse madalseisu sattus. Sealt hakkasid levima petuskeemid, mis lubasid kergeusklikele suuri tulusid äritehingute näol, mida segased majandusolud endaga kaasa olid toonud. Tollel ajal kasutati kirjade saatmiseks muidugi faksimasinaid ja isegi tavaposti, kuid tehnoloogia areng võimaldas petuskeemid teha internetipõhiseks ning ühtlasi ka laiaulatuslikemateks. Tüüpilisemad Nigeeria kirjade näited on teated loteriivõitudest ja ootamatutest pärandustest.