Hommik turistisaginat täis Soomaal algas kanuusõiduga Raudna jõel. See ei olnud küll matkatee osa, aga 10 kilomeetrit veeteed oli ees ootavale heaks soojenduseks. Kusjuures tavalisele turismigrupile arvestatud 2,5 tunni asemel läbisime jõelõigu poolteise tunniga – kätes rammu veel jagub.
Päevakava nägi ette 35 km rattasõitu, mis mõningase istmikuvalu hinnaga ka ära tehti. Ilm püsis kuiva ja mitte liiga palavana, tee oli talutav ja rattasõit seetõttu ka üsna sündmustevaene.
Laagripaiga seadsime üles RMK Kopra tare juures. Siin liitus meiega ka rännumees Tiit Pruuli ning värvikate reisilugude saatel valmis Margiti juhtimisel mehine kogus ülimaitsvat pajarooga.
Julia proovis taas kalaõnne, aga erilise eduta. Saaki ei toonud kahjuks ka eilsest õhtusöögist üle jäänud viiner, mille Hannes salaja Juliale konksu otsa sokutas.
Lisaks turgutasime ussikartlikumaid naismatkajaid rästikujuttudega ja siis hakkaski seltskond ükshaaval telkidesse pudenema – vist esimest korda matka jooksul, kui enne südaööd magama jõudsime.
Kopra tare on nii sügaval metsas, et isegi mobiililevi ei taha siia hästi ulatuda. Sestap püstitasime noore kase otsa antenni, aga isegi see ei suutnud olukorda oluliselt parandada. Seega peab piltidega taas ootama, kuni jõuame levipiirkonda. Homne päev toob taas rattasõidu, mida nüüd juba märksa väiksema entusiasmiga oodatakse – keegi ei taha lõkkeäärset pinki sadula vastu vahetada.