Viimaste aastate kiire majanduskasv on jõudsalt parandanud ka Eesti perede elujärge, samas on elanike hinnang oma üldisele heaolule Euroopa riikide üks kehvemaid.
Eesti perede elujärg on teinud ajalooliselt kõrge hüppe
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti inimarengu aruanne 2008» toob välja, et aastail 2003-2007 Eestis toimunud kiire SKP kasvuga, mis jõudis 68 protsendini Euroopa Liidu keskmisest, on märgatavalt paranenud ka Eesti leibkondade elujärg.
Aruande koostajad märgivad, et ilmselt polegi Eesti ajaloos olnud teist nii kiire majandusliku elujärje paranemise aega.
Aruande järgi kasvasid neil aastail sissetulekud kõigis leibkonnatüüpides. Suurim oli kasv kahe töötajaga lasterikkas peres (2,35 korda), kuid ka ühe leivateenijaga kahe vanemaga kahe- (2,28 korda) või ühelapselises (2,06 korda) peres. Uuringu koostajad peavad siin tõenäoliseks perepoliitika mõju, sest just sellistes peredes on vanemahüvitise mõju suurim.
Koos elujärjega on tõusnud ka Eesti elanike üldine eluga rahulolu. Samas kui 2006. aastaks olime jõudnud üldiselt kõrgele eluga rahulolu tasemele (79 protsenti), siis 2008. aastal on saabunud ses osas juba väike langus (76 protsenti).
Tööpuuduse kasv muutub elukvaliteedile ohuks
Samuti tõi uuring välja, et Eesti elanike elukvaliteet on võrreldes Euroopa teiste riikidega siiski väga madal. Eesti paigutub kõige madalama elukvaliteediga riikide hulka, edestades ühiskonna kvaliteedi poolest üksnes Lätit ning individuaalse elukvaliteedi osas ka Slovakkiat.
Elukvaliteedi hindamiseks on koostatud indeks, kus arvestatakse inimeste rahulolu oma eluga erinevates aspektides: kuidas nad eluga toime tulevad, kuidas hindavad oma sotsiaalset positsiooni, kuivõrd usaldavad ühiskonlikke institutsioone, kuivõrd on nad Eesti-kesksed või mõelnud kodumaalt lahkuda.
«Oluline on otsida sest aruandest ohumärke, missugused on haavatavamad elanikkonna grupid,» ütles Kutsar. Tema sõnul algab inimese elukvaliteedi allakäik töö kaotusest: «See tähendab ka sotsiaalse võrgustiku ümberstruktureerimist, sotsiaalsete kontaktide muutumist, mis ei pruugi toimetulekule abiks olla.»
Ka Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik ütles, et mingil juhul ei tohi alahinnata tööpuuduse tagajärgi Eestis, sest see mõjutab väga tugevalt inimese elukvaliteeti. «Me ei tohi mingil juhul vastandada majandusarengut elukvaliteedi otsimisega. Peame arendama Eestis majandust ja otsima paremat elukvaliteeti,» ütles Männik.