Tasuline tarkvara tagab selgema kasutajatoe
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tarkvara valik on oluline teema, mida kinnitab ka põhimõtteliste otsuste tegemine riikide tasandil. On riike ja ettevõtteid, kus eelistatakse vabavara. Enamik on aga valiku teinud tasulise tarkvara kasuks.
Ei ole ühest vastust küsimusele, kas eelistada tasulist või tasuta tarkvara. Olenevalt riigist või organisatsioonist tuleb lähtuda turvapoliitikast, erinevate rakenduste omavahelisest sobivusest, majanduslikest kaalutlustest ja teistest organisatsiooni toimimisele olulistest teguritest.
Tasulise tarkvara soetamisel omandatakse tarkvaraversiooni kasutusõigus, programmi lähtekood jääb aga tarkvaratootja omandiks. Vabavara puhul saavad lähtekoodile ligi kõik soovijad, kuid see võib tõstatada küsimuse turvariski kohta – kas avatud lähtekoodiga programmi pole lihtsam rünnata?
Nii võib pahatahtlik konkurent näiteks rünnata tarkvara ja arvutisüsteemi ning saada enda valdusesse äri seisukohalt olulisi andmeid.
Vabavara lahendusi töötavad tavaliselt välja n-ö kommuunid, mis on pigem suunatud IT-professionaalidele, kes vabavara lähtekoodiga midagi teha oskavad.
Viimasel ajal on püütud seda mõttemaailma muuta ja tuua vabavara rohkem massidesse, luues palju kasutajasõbralikumaid liideseid ning muutes programme lihtsalt kasutatavamaks ka tavatarbijale. Kahjuks või õnneks ei ole see laialdaselt õnnestunud.
Vabavara näiline eelis on esmainvesteeringu puudumine. Siiski tasub riistvara valimisel olla tähelepanelik, sest paljusid programmikomponente ja varasemat tarkvara ei pruugi operatsioonisüsteemide erinevad versioonid toetada.
Olles veendunud, et kõik peaks töötama nii nagu peab, võib alustada tarkvara paigaldamisega.
Tekkida võivate probleemide puhul on konkreetset abi aga suhteliselt keeruline saada.
Probleemi lahendamiseks peab arvutikasutaja otsima ja lugema ise erinevaid foorumeid ning veebisaite.
Eestikeelne tugi nii programmis endas kui ka foorumites on tihtipeale eksitav või valesti mõistetav. Tugevate IT-teadmistega kasutaja saab küll hakkama, kuid tavakasutaja satub varem või hiljem hätta.
Kui silmas pidada ülalpidamiskulusid, on kindlasti keerulisem leida vabavara tundvat spetsialisti ja seeläbi on ka jooksvad kulutused suuremad – konkurentsi puudumine selliste spetsialistide seas kergitab nende töötasusid.
Kui spetsialist peaks mingil hetkel lahkuma, siis tavaliselt lahkuvad temaga ka teadmised tehtud uuendustest. See viib tulevikus aga arenduskulude kasvule.
Suur osa ettevõtteid ja ka kodukasutajaid maailmas kasutab maksulist tarkvara just tootjalt saadava toe tõttu – abi kontoritarkvarale ja erinevatele süsteemidele on hõlpsalt kättesaadav.
Maksulise tarkvara omanik saab konkreetse versiooni piires kasutajatuge ja uuendusi seni, kuni tootja seda versiooni toetab. Näiteks Microsofti levinud operatsioonisüsteemi Windows XP tugi lõpetatakse alles aastal 2013.