Korterelamute renoveerimistoetused otsas

Enn Tosso
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kredexi logo.
Kredexi logo. Foto: Kredex

Kuna korterelamute renoveerimiseks mõeldud riiklikeks toetusteks mõeldud raha on Kredexil praktiliselt otsas, tegi majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts valitsusele ettepaneku jätkata elamufondi rekonstrueerimise toetamist CO2 kvoodikaubanduse tuludest.

Kui Partsi tehtud ettepanek läbi läheb, hakatakse esimesel võimalusel taas toetusi jagama. Ministri sõnul on oluline, et toetuste jagamisse vahet sisse ei tuleks, sest senine toetusskeem on ennast õigustanud ja elamufondi rekonstrueerimine võimaldab suurt energiasäästu.

Parts pakkus valitsusele välja, et järgmisel aastal võiks Kredexi kaudu anda laenu viis miljonit eurot ja toetusi kümme miljonit eurot. 2014. aastal peaks need summad kava järgi kahekordistuma.

Partsi sõnul ei rõhu elamufondi laenude ja toetuste süsteem pelgalt halvemal elujärjel olevate piirkondade abistamisele – toetusmäärad on võrdsed kõigile taotlejatele. Minister rõhutas, et meetme väljatöötamisel oli üheks peamiseks kriteeriumiks, et renoveerimistoetust kasutades kulud lõpptarbijale ei kasvaks. «Renoveerimisega säästetav tasu kütte eest kompenseerib laenu tagasimakse,» märkis ta.

Alati ei pruugi see siiski nii olla. Parts osutas, et koostöös TTÜ teadlastega arvutati võimalikud renoveerimiskulud ja saavutatav sääst välja, lähtudes nn mägede ja kolhoosikeskuste tüüpelamutest. «Loomulikult on tegemist teoreetilise keskmise maja baasil tehtud arvutustega ja tegelikkus võib olla lähtuvalt hoone konstruktsioonist, olukorrast ja kompaktsusest ka veidi parem või kehvem,» nentis minister.

Ministeerium näeb rahaallikana eelkõige CO2 kvoodikaubanduse tulusid. Küsimusele, kas neist piisab, vastas Parts, et  kvoodikaubanduse üheks põhimõtteks on, et vähemalt 50 protsenti müügist saadud tuludest suunatakse otseselt energiatõhususe kasvatamisesse. «Sellisel juhul täidaks CO2 müük ühtlasi kõige otsesemalt oma eesmärki,» nentis ta.

Kas ja millises mahus kvoote müüakse, pole teada. «Alternatiivina näeme toetuste maksmist ka riigieelarvest,» märkis minister.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles