Balti kett vermiti meenemedalitesse

Sirje Niitra
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Eesti Mündiäri

Eesti tähtsaimatele ajaloosündmustele pühendatud erimedalite kogu «Eesti ajaloopärand» täieneb medalikomplektiga «Balti kett».


Kui Eesti taasiseseisvumispäeva puhuks anti välja Eesti lipu värvides meenemedal, siis 23. augustil ehk Balti keti 23. aastapäeval jõuab kollektsionäärideni medalikomplekt «Balti kett».

Uus medalikomplekt koosneb kolmest puhta kullaga kaetud meenemedalist, millest iga medal on pühendatud ühele Balti riigile. «Uus medalikomplekt teeb sügava kummarduse kõigile neile, kes 23 aastat tagasi seisid külg külje kõrval katkematus ketis ning väljendasid seeläbi kindlameelset otsust oma iseseisvus taastada. Balti ketist kujunes kolme Balti riigi üksmeele sümbol, mida tänasest kannavad edasi ka kolm temaatilist ning tähendusrikast medalit,» ütles Eesti Mündiäri juhataja Monica Kitsing.

«Balti keti» meenemedalitel on kujutatud kätest kinni hoidvaid inimkujud, mis sümboliseerivad ajaloolises inimketis osalenud eestlasi, lätlasi ja leedulasi. Medalikomplektide hulk on piiratud: vaid 500 inimesel avaneb võimalus saada komplekti omanikuks. Eesti medali autoriks on Margus Kadarik ning Läti ja Leedu medalite autoriteks vastavalt Edgars Folks,Edgars Grinfelds ja Algirdas Bosas.

Lisaks sellele täienes Eesti taasiseseisvumispäeva eel erimedalite kogu «Eesti Ajaloopärand» veel esimese värvilise meenemedaliga, mille muudab eriliseks mündi tagakülge ehtiv Eesti lipu värvides kaart. Meenemedali esiküljel on Eesti iseseisvumise taastamise otsuse fragment, mille all on raamitud kiri «Taasiseseisvumispäev 20.08.» Lipuvärvides meenemedaleid vermiti kokku 5000.

«Eesti Ajaloopärand» medalite kollektsiooni autor on tuntud kunstnik Margus Kadarik, kes kasutab müntide loomisel traditsioonilisi rahvuslikke motiive. Kogu kollektsiooni jaoks on loodud ühtne kujunduslik printsiip: kui esiküljel on kujundatud erinevad Eesti tähtsad ajaloosündmused, siis tagaküljel on Eestimaa kaart, mida ümbritseb pääsukese tiib.

Varasemalt on tähtsamatest ajaloosündmustest sel moel jäädvustatud Eesti esimene üldlaulupidu, Jüriöö ülestõus, Põhjasõda, Kaali meteoriidi kukkumine, Ümera lahing, Tartu Ülikooli asutamine, Liivimaa sõda, liitumine hansalinnadega, Tartu Rahu, esimene piibel Põhja-Eesti dialektis, Pärnu Postimehe asutamine 1857, liitumine Euroopa Liiduga.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles