Pandimajja jõuab üha rohkem kulda

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Luutar Laenud Paide kontori klienditeenindaja Svetlana Emmar pakub mobiiltelefoni ostjale kaasa tasuta kingituse – kaelapaela või muu aksessuaari.
Luutar Laenud Paide kontori klienditeenindaja Svetlana Emmar pakub mobiiltelefoni ostjale kaasa tasuta kingituse – kaelapaela või muu aksessuaari. Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Majandussurutis pole pandimajade käivet kasvatanud, küll on hakanud inimesed laenu tagatiseks senisest rohkem kuldehteid pakkuma.


Paides Suur-Aia tänavas kontorit omav Luutar Laenud pakub kiirlaenu kinnisvara, auto või käsipandi tagatisel. Klienditeenindaja Svetlana Emmar tunnistas, et majanduskriis klientide hulka suurendanud pole. «Raskel ajal püüavad inimesed ikka ise hakkama saada,» sõnas ta.

Emmar on tähele pannud, et varem võtsid inimesed laenu hoopis kergemalt, sest neil oli kindel sissetulek ja nad teadsid, millal suudavad tagasi maksta.

Vanad kuldehted saavad uuteks

Põhiosa müügil olevast kaubast on Emmari ütlust mööda kas komisjonimüüki toodud või panditud kaup, mida välja ostmast on omanik loobunud.

Müügi üle Emmar ei kurda. «Näete ise, meil ei seisa midagi – riiulid on tühjad,» ütles ta. «Inimesed hakkavad lõpuks taipama, et meilt saab odavamalt osta.» Selle kinnituseks näitas Emmar digitaalset videokaamerat, mis on jaanuaris ostetud 10 590 krooniga, aga on nüüd müügil 5500 krooniga.

Toodete kvaliteeti Luutar Laenud tagada ei saa, aga ostuga annab müüja kaasa tšeki, millel on andmed eelmise omaniku kohta, kes on kinnitanud toote kvaliteeti allkirjaga.

Kauba toojale makstav pandihind ei ületa 40 protsenti eseme turuhinnast, garantiidokumendi puudumisel on hind tavaliselt kolmandik toote väärtusest. «Kõige kallim asi on meil siin klaasi all,» ütles Emmar 10 700-kroonist kuldketti näidates.

Kuldkette laseb ettevõte teha sulatuskullast, mille hulka lähevad neile müüdud katkised kuldehted. «Neid tuuakse palju, samuti vanavanematest jäänud ehteid,» märkis Emmar.

Luutar Laenude üks osanikke Ljubov-Luule Emmar kinnitas samuti, et järjest kergemini loobuvad inimesed oma kullast.

Samas märkis Emmar, et kauba pantijaid lisandunud pole, juurde on tulnud ehk ostjaid. «Nõudlus kasutatud kaupade järele suureneb,» täheldas ta.
Kõige paremini lähevad Emmari hinnangul kaubaks mobiiltelefonid ja sülearvutid.

Ljubov-Luule Emmari meelest peaks klient tundma end nende juures turvaliselt. «Kui teeme laenulepingu, on kliendi vara automaatselt kindlustatud,» lausus ta. «Paide kontor saab peagi videovalve ja kõiki tehinguid hakatakse salvestama.»

Emmar kinnitas, et ei karda ega häbene olla pandimaja, kuigi ise seda sõna põhimõtteliselt ei kasuta. «Oleme Luutar Laenud, krediidiasutus,» lisas ta.

Laenutahtjate tulva pole ka Tallinna tänavas asuvas Incassori pandimajas. Riiulitel seisavad mobiiltelefonid, mootorsaed, elektritrellid, letil uuema moega sülearvuti. «Eks meie juurde tulda ikka rahapuuduses,» ütles klienditeenindaja Anneli Saar.

Panti vastu võttes kontrollib Saar, et toode oleks töökorras, ja määrab sellele hinna. Aluseks on kehtivad turuhinnad, näiteks Kuldse Börsi omad.

Koer pandiks ei sobi

Saare ütlust mööda on Incassoril palju püsikliente. Justkui selle kinnituseks sisenes vanem meesterahvas ja lunastas viie päeva eest panditud telefoni.

Ta ei salga, et raha kipub enne palgapäeva ikka otsa saama ja laenuks saadud 200 krooni oli abiks küll. Mees paneb letile kaks sajalist ja kaks kümnelist, võtab telefoni ja lahkub.
Saar märkis, et kõige rohkem tullakse järele kuldehetele. «Nende pantijad on naised ja naised on loomu poolest kohusetundlikumad – kui on lubanud järele tulla, siis ka tulevad,» selgitas ta.

2,4grammise kuldsõrmuse eest saab laenu 288 krooni. Kui sellele 20 päeva pärast järele minna, tuleb lunastamiseks välja käia 67 krooni rohkem.

Kõige veidram asi, mida Saarele on pandiks pakutud, on koer. Erinevalt teistest klientidest polnud looma omanik rahahädas. Vastupidi, oli nõus isegi peale maksma ja nädala jagu toitu kaasa ostma. «See pole mingi nali, mehel oli tõsi taga: pidi välismaale tööle minema ja koera polnud kellegi hoolde jätta,» selgitas ta.

Saar lisas, et kui tavaliselt pandimaja ukselt ühtegi rahahädalist tagasi ei saada, siis see pant pidi küll koos omanikuga lahkuma.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles