Miks on avatud turul elektri hind muutlik?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Avatud turul muutub elektri maksumus pidevalt ning näiteks talvine elektrihind võib kevadisest erineda isegi rohkem kui kaks korda.
Kuna meie regioonis on talved külmad, kevaded enamasti veerohked ja ette tuleb ka pikki vihma- ja põuaperioode, kõigub nii elektri nõudlus kui ka pakkumine aasta vältel mitmekordselt. See toobki kaasa muutliku elektrihinna, kirjutas Eesti Energia oma elektrituru avanemise uudiskirjas.
Näiteks on Skandinaavias möödunud kuudel olnud palju sademeid ja selle tulemusel ujutati Põhjamaad üle odava hüdroenergiaga. Nii võisid Soome elektritarbijad juulis rõõmustada viimase 10 aasta soodsaimate hindade üle. Üks kilovatt-tund elektrit maksis börsil vaid 1,4 senti. See on üle kahe korra vähem kui tänane Eesti riiklik elektrihind 3,1 senti kilovatt-tunni kohta. Hüdroenergiat pakutakse palju ka kevadeti, kui veereservuaaridesse koguneb palju lumesulavett.
Eestis vajatakse elektrit enim just talviti, kui väljas paugub pakane ning elektrit kulub palju kütteks ja valgustuseks. Madalaim on nõudlus seevastu jaanipühade ajal, mil terve Eesti puhkab ja veedab õhtuid lõkke ääres. Nõnda võib elektritarbimine külmal talvepäeval ja jaaniööl erineda isegi kuni neli korda. Ja see mõjutab elektri hinda. Ostjate suur talvine elektrinõudlus avaldab mõju ka elektri börsihinnale. Suveöödel on aga ostjate nõudlus nii väike, et tootjad on nõus elektrit soodsalt müüma.
Kõneka näite nõudluse mõjust hinnale leiab lähiminevikust. Näiteks oli 2011. aastal detsember erakordselt soe, elektrit vajati tavapärasest märksa vähem ja ka börsihind langes tänasele, riikliku elektrihinna tasemele. Kuid piisas sellest, et õhutemperatuur kukkus veebruaris isegi alla -20 kraadi ning juba sööstiski ostjate nõudlus ülesmäge ja selle tulemusel kerkis ka elektri hind 4,8 senti kilovatt-tunnini.