Lugeja küsib: kas säilivusaja ületanud toitu võib poes müüa?

Küsimus

«Olen Pärnu inimene ning tekib küsimus, kas poodidel on lubatud säilivusaja ületanud kaupa müüa? Nimelt Pärnus Port Arturi toidukaupades soovisin osta suitsutatud kana, kuid seisuga 26.08 olid lettidel pakendatud tooted, mille säilivusaeg oli pea kaks nädalat ületatud. Millised on poodide ettekirjutused? Kas poed võivad müüa sellist kaupa ilma kliente teavitamata,» küsis lugeja.

Vastab veterinaar- ja toiduameti jaekaubanduse, mahepõllumajanduse ja mitteloomse toidu büroo peaspetsialist Tiiu Rand

Müügipakendis toidul esitatakse säilimise lõpptähtpäeva kahel moel, kas koos tekstiga «kõlblik kuni» või koos tekstiga «parim enne»/«parim enne ... lõppu». Seda sõltuvalt toidu olemusest (koostisest, töötlemis-, valmistamis-, pakendamisviisist jne).

«Kõlblik kuni» märgistusega toitu tohib müüa ainult kuni pakendil näidatud kuupäevani (viimane kaasaarvatud). Vastava kuupäeva möödudes tuleb realiseerimata toit müügilt kõrvaldada. Veterinaar- ja toiduamet kontrollib muuhulgas, et ei müüdaks «kõlblik kuni» ületanud toitu.

«Parim enne»/«parim enne ... lõppu» märgistusega toidu müük tarbijale ei ole keelatud ka pärast pakendil näidatud tähtpäeva möödumist juhul, kui tarbijat teavitatakse sõnaselgelt, et toidu «parim enne» on möödas. Lisaks peab selline toit olema eraldatud muust toidust. Veterinaar- ja toiduamet kontrollib ka «parim enne» tähtpäeva ületanud toidu edasist saatust kauplustes: kas müüakse, kas tarbijat teavitatakse jne.

Selgituseks

«Kõlblik kuni» tekst viitab kiirestiriknevale toidule, nt piim, liha, kala ja paljud tooted nendest, salatid jne. Need on toidud, mis ettenähtud säilimisaja möödudes võivad muutuda ohtlikuks inimese tervisele, sest need toidud on oma koostise tõttu soodsaks keskkonnaks riknemist põhjustavate mikroorganismide kasvuks ja paljunemiseks.

«Kõlblik kuni» näitab aega toidu realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäevani, mille on määranud valmistaja või pakendaja. «Kõlblik kuni» tähtpäeva ületanud toitu ei tohi turustada, müüa ega ka tasuta üle anda. Seega kaupluse lettidelt või riiulitelt ei tohiks leida tooteid, mille «kõlblik kuni» tähtpäev on möödunud. Juhul kui tarbija leiab sellise toote, tuleks sellest teada anda kaupluse töötajale, kes on kohustatud sellise toidu müügilt koheselt kõrvaldama.

«Parim enne»/«Parim enne ... lõppu» tähistusega on valdavalt nn pika säilimisajaga toidud, nt küpsised, maiustused, mahlatooted, karastusjoogid, konservid, moosid, jahud, helbed jne. Aga ka leib ja sai. See on toit, mis oma koostiselt, aga ka nt valmistamis- ja pakendamistehnoloogiast tulenevalt ei ole soodne riknemist põhjustavate mikroorganismide arenguks.

Selline toit võib minimaalse säilimisaja möödudes kaotada oma lõhna- ja maitseomadusi, muutuda võib tekstuur või konsistents ehk eelkõige kvaliteet. Kuid «parim enne» tähtpäeva ületanud toit ei muutu üldjuhul inimesele ohtlikuks. Seda vaid juhul, kui peetakse kinni toidu säilitamistingimustest (eelkõige näiteks «hoida kuivas»).

Eelnevast tulenevalt ei ole ka «parim enne» tähtpäeva ületanud toidu müük tarbijale keelatud. Samas lõppeb «parim enne» tähtpäeva möödumisega toidu valmistaja või pakendaja poolt toidule antud nõuetekohasuse aeg. «Parim enne» tähtaja ületanud toidu eest vastutab jaemüügiettevõte, kes on kohustatud rakendama ka asjakohast enesekontrollisüsteemi.