Iiri kokkuostja sai Saaremaal loodetust vähem villa
29. august 2012, 09:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saaremaal kahenädalase kokkuostureisi teinud Iiri villakaupleja Texacloth LTD sai siinsetelt lambakasvatajatelt valget lambavilla oodatust poole vähem.
«Tulemus oli oodatust kesisem ehk teiste sõnadega saime vaid pool koormat villa,» ütles Saarte Häälele kokkuostu organiseerinud Eesti Lambakasvatajate Seltsi liige Hillar Kalda.
Arvestades, et Saaremaal elab viiendik Eesti lammastest, lootsid kokkuostjad siit saada vähemalt 25 tonni pesemata valget villa, kuid lõpptulemuseks kujunes vaid 12 tonni.
Kalda hinnangul võib loodetust kesisema villaostu taga olla tõsiasi, et lambakasvatajad ei hoia villa alles, sest sellega pole tänapäeval eriti midagi peale hakata. Vill visatakse ära, maetakse maha või pannakse põlema. Kindlasti oli villamüümise väikse huvi taga ka piisava info puudumine. Näiteks Jõgeva maakonna ajalehes Vooremaa ilmunud loo kõlapind osutus sealkandis nii suureks, et Texacloth LTD sai nädalaga umbes 22 tonni villa.
Villamüüjate huvi võis vähendada kohapealse villavabriku rajaja Egon Sepa tegevus, kes on Salme vallas tööd alustava vabriku tarvis broneerinud aasta toorainevajaduse ehk 10 tonni villa. Kui Iiri firma maksis saarlastele sõltuvalt villa kvaliteedist 50–55 senti kilost, siis Jõgevamaa ajalehe andmetel maksti sealkandis nõuetele vastava valge villa kilo eest 65 senti, mis on ostja kinnitusel praegune maailmaturu hind.
Iiri villakaupleja Texacloth LTD tahab sel aastal Eestist kokku osta neli koormat villa, ühte koormasse mahub 22 tonni villa. Texacloth LTD ekspordib villa omakorda Euroopasse, Hiinasse ja Indiasse.
Suure osa elust lambakasvatusega seotud olnud Hillar Kalda sõnul on ta veendunud, et Texacloth LTD egiidi all toimuv villa kokkuost on lambakasvatuse arenemiseks vajalik tegevus. «Selle projekti käimalükkamisega ma üritan saavutada seda, et villa kokkuost toimuks aastaid ja inimeste teadlikkus villa kasutamise osas suureneks,» rääkis Kalda.