Miks peaks eelistama Eesti õuna?
30. august 2012, 16:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õunal ja õunal on väga suur vahe, kirjutab Maaülikooli aianduse osakonna dotsent Ulvi Moor Kodukirja sügiseses Aia numbris.
Ulvi Moori sõnul sisaldavad erinevad õunad väga erinevas koguses tervislikke aineid. Peamine oksüdant, mis me õuntest saame, on C-vitamiin, mille päevase vajaduse rahuldamiseks piisab juba kolmest Eestis kasvatatud õunast. Importõunte puhul on aga tavaline, et C-vitamiini sisaldus on ainult 4-6 mg 100 grammis, mistõttu peaks ära sööma 10-15 õuna.
Enamasti sisaldab õun kõige rohkem C-vitamiini siis, kui on just saanud tarbimisküpseks (sügisõunad sügisel, talveõunad talvel). Et õunast kõik hea ja vajalik kätte saada, ei tohiks seda enne söömist tükeldada, sest C-vitamiin laguneb õhu käes väga kiiresti.
Õunas on teisigi väga kasulikke aineid – näiteks on teada, et pea 90 protsenti polüfenoolidest sisaldub õuna koores ja vahetult koorealuses viljas. Lisaks on õunas kvertsetiini, mille tarbimist on seostatud südame-veresoonkonnahaiguste, kopsuvähi ja astma riski vähendamisega. On teada, et lisaks C-vitamiinile sisaldavad eesti õunasordid kvertsetiini rohkem kui mujal maailmas kasvatatud õunasordid. Importõunadel on aga ka rohkem taimekaitsevahendite jääke, mistõttu tuleks neid alati koorida.
Loe lähemalt Eesti õunasortidest ja põhjustest, miks peaks importõunu koorima, Kodukirja lisast Aed!