iDeal kampaania

Raske liikumispuudega proua jäi toiduabist suure tunglemise tõttu ilma

Toiduabi.

FOTO: Sille Annuk

Tarbija24 toimetusse helistas raske liikumispuudega Tartu proua Vaike, kes oli eile käinud Rahu tänav 8 maja hoovis, lootuses saada sealt toiduabipakk, mida Tartu Puuetega Inimeste Koda abivajajaile jagas. Kuna aga inimesi oli nii palju, ei jaksanud proua oma järjekorda ära oodata.


«Seal oli inimesi õue peal üle 200. Kes oli karkudega, kes keppidega, kes oli käruga. Mina olen raske liikumispuudega, ma lähen samm-sammult. No kuidas ma seal seisan see päev otsa? Selle pensioni juurde kuluks ju abi ära, aga tervise nimel ei saa ma seda teha,» oli proua äärmiselt nördinud.

«Mul hakkas pea ringi käima. Ma olin seal natuke aega ja vaatasin, et see on hullumaja. Nõukogude ajal ei olnud sellist olukorda, siis sind kutsuti ja sa said. Abikaasa ütleb kõrvalt, et siis olid kaardid ja said kaardiga, aga nüüd ei saa kaardiga ka. Midagi teha ei ole. Kas tõesti ei saa kuidagi teisiti seda teha?» esitas ta küsimuse.

Tartu Puuetega Inimeste Koda jagab läbi Punase Risti ja PRIA tulnud toiduabi puudega inimestele kord aastas. Koja tegevjuht Senta Michelsoni sõnul oli sel korral paki järgi tulnud kõigi aegade kõige rohkem inimesi.

«Me ei saa midagi selle vastu teha. Eile hommikul esimene inimene ütles, et tema tuli kell kuus siia ukse taha. Ja inimesed pahandavad minuga, et miks nad tulevad nii vara. Aga mina ju ei saa neile kätt ette panna,» sõnas koja tegevjuht ning lisas, et pakkide jagamine algas alles kella kümnest.

Michelsoni hinnangul näitab selline inimeste hulk vaid seda, et abivajadus on sel aastal lihtsalt nii tohutult suur. «Inimesed ütlevad, et euro on nii palju hindu tõstnud. Kogu võti ongi selles. Inimestest on väga kahju. Keegi jääb ikka ilma.»

«Ja ega me ei saa ju kõigile 10 000 puudega tartlasele abi jagada, me orienteerusime lähtuvalt oma liikmesorganisatsioonide inimeste arvust ja lisasime sinna 500 inimest juurde,» selgitas ta.

Naine soovitas ühe lahendusena, et inimene, kes ikkagi toime ei tule, pöörduks oma piirkonna sotsiaalabiosakonna poole. «Me ei ole siin kedagi selekteerinud, me ju aitame kõiki. Mina lähtun sellest, et puudega inimesel on toetus, mis on niivõrd väikene ja need inimesed on meie mõistes kõik võrdselt abivajajad.»

«Kui see oleks minu võimuses, siis mina tõstaks puuetega inimestel toetuse määra kõrgemaks, et neil ei oleks vaja seda abi siin käia otsimas. Aga see on riiklik poliitiline küsimus, mida meie siin ei lahenda,» lausus Michelson.

Naine selgitas, et kuigi nende eesmärk on inimesi aidata, saavad nad siiski ka parajalt sõimata: «Selge see, et kõik ei ole rahul. Meil tekkis eile ka see probleem, et meil oli plaanis jagada kella kaheni. Et igal päeval kella 10-14, ja me mõtlesime, et saame siis ka ilusasti inventuuri teha. Seda me ei saanud, kuna rahvas sõna otseses mõttes sattus niisugusesse hüsteeriasse, et me uksed kinni paneme kella kahe ajal ja et ei jaga. Siis me jätkasime jagamist kella neljani, nii kaua kui järjekorda jagus, oma tööpäeva lõpuni.»

Toidupakkide jagamise koguseid ja süsteemi kirjeldades ütles puuetega inimeste koja juhataja, et äraandmiseks oli 4600 kilo jahu, 4980 kilo helbeid, 3000 kilo makarone ning 3750 liitrit õli.

«Me võtsime keskeltläbi, et on umbes 1500-2000 inimest ja jagasime kogused niimoodi, et kolm kilo jahu, kaheksa poolekilost helbepakki, kolm pakki makarone ja kaks liitrit õli ühe inimese kohta. Ja selle eest on meile ainult tänu avaldatud. Kui me oleksime need kogused väiksemad teinud, et üks pudel õli või üks pakk makarone, siis järjekord on nii pikk, et mis mõte on inimesel seda järjekorda seista,» nentis ta. 

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles