Lapse trenn nõuab perelt aega ja raha

Tartus elav üheksa-aastane Anton läks jalgpallitrenni esimeses klassis. «Ta oli ise jalgpallist väga huvitatud,» rääkis isa Mart Laidmets, kuidas nad pojale trenni valisid. Isa sõnul oleks võinud trenni minna ka varem, aga nende pere seda ei teinud, sest lastel on lasteaias niigi pikk päev. Kuna osa poisse oli juba varem treenimist alustanud, siis esialgu oli laste oskustes vahe sees. «Aga ajapikku see vahe tasakaalustub juba vastavalt poiste huvidele ja võimetele,» rääkis isa.

Nende klubis on osavõtutasu ühes kuus 30 eurot. Lisaks igakuistele trennirahale tuleb perel kinni maksta ka varustus. «Dressid on umbes sama hinnaga, mis poes ja kogu komplekt oli u 70 eurot. Sinna kuulusid siis lühike ja pikk dress ning kilejope,» luges isa kulusid kokku. Laidmets lisas, et samas on dressi lapsel nagu nii vaja ning neid saab kasutada ka kehalise kasvatuse tunnis.  Jalgpallijalatsid maksavad u 30- 40 eurot, kuid neid võib leida ka 10 euro eest. Ühed jalatsid sobivad sise- ja teised välitreeninguteks, kuid ka neid jalatseid saab kasutada koolitunnis.

Paar korda kuus käivad noored vutimängijad võistlustel. Kui Eesti meistrivõistlustel osalemine on tasuta, siis mõne teisel turniiril osalemine nõuab ka vanemate panust. «Samas, kui nad saavad terve päeva kaheksa euro eest kusagil väljakul müdistada ja pärast medali ka kaela, siis see pole palju,» leidis isa.

Tänavu esimesse klassi läinud tütar Hilda käib võistlustantsu trennis, mille kuumakse on kaheksa eurot. «Kui ta hakkaks võistlustel käima, siis oleks vaja ka kostüüme, aga praegu seda pole,» rääkis isa.

Kallis iluvõimlemine

Tallinnas elava Kasemägi pere kaks tütart teevad praegu kooli kõrvalt Eesti tipptasemel sporti. 17-aastane Trine mängib korvpalli ja tema 14-aastane õde Anette on rühmvõimlemise rühma iluvõimleja.

 «Valisime trenne selle järgi, mis neile sobiks. Trine oli pikka kasvu ja talle sobis pallimäng. Noorem õde Anette oli nii elav, et ei püsinud paigal, tema sai varakult võimlema pandud, et ta saaks end asjatundja käe all  välja elada,» rääkis Maret Kasemägi.

Küsimusele, kumb spordiala nõuab vanematelt suuremaid väljaminekuid, tuli kiire vastus – võimlemine. Lisaks treeningriietele tuleb perel muretseda ka esinemiskostüüm. «Hakkasime selle aasta kulutusi kokku lööma ja see on üle 100 euro,» rääkis naine. Ka sussidele kulub üksjagu raha. «Võimlemissuss, mis sisuliselt on pool sussi ja kummid, see maksab 26 eurot. Neid ostame mõned paarid aastas,» tõi ta näiteid.

Nende sussidega ainult võisteldakse ja tehakse paar korda trenni, et neid sisse kanda. Lisaks tuleb eraldi muretseda treeningsussid, mida kulub üks paar kuus. «Nahksussid tegin ma ise, aga nüüd kasutab ta sokksusse ja need maksvad u1 4 eurot,» rääkis ema. Eelmisel aastal sai 14-aastane Anette katsetada ühe sokifirma võimelissusse ja ema sõnul oli kokkuhoid märgatav.

Lisaks tuleb iluvõimlejate vanematel kinni maksta võistlustel käimised ja võistluste mitte just odavad osalustasud. Teatud tasemest alates aga ei saa enam piirduda ainult Eesti siseste võistlustega ja ka võõrsil võistlemise kulud on vanemate kanda.

Korvpalli nõuab vanemate rahakotist Maret Kasemägi sõnul  märksa vähem väljaminekuid. Kui korvpallis oli kuumaks 20 eurot, siis iluvõimlemises on see 50. «Korvpallis lähevad nad võistkonnaga koos ühe bussiga võistlustele ja laagrisse ning spordiklubi maksab selle kinni. Iluvõimlemisvõistlustele minnakse kas ühistranspordiga või siis vanemad kombineerivad omavahel,» rääkis ema. Kui võistlustele läheb mitu rühma iluvõimlejaid, siis tellitakse küll buss, kuid see tuleb vanematel endil kinni maksta.

Korvpallitreeningud on viis korda ja võimlemise omad kuuel päeval nädalas. Lisaks toimuvad sageli nädalavahetusel mõlemal tüdrukul võistlused «Trinel on kuni detsembrini pea igal nädalavahetusel mängud, ainult paar nädalalõppu olid vabad. Anettil on ka iga kuu mõni võistlus,» rääkis ema.