Eesti piimatootjaid ootavad ees suured muutused
19. september 2012, 08:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saaremaa piimaühistu peab teiste ühistuliste piimatootjatega läbirääkimisi üle-eestilise piimandusühistu loomiseks, mis sarnaselt soomlaste Valioga tagaks piimatootjatele välisturgudel kõrgema hinna.
«Minu arvates on see hädavajalik, sest me kõik oleme kuidagi väga killustunud,» ütles Saarte Häälele Saaremaa piimaühistu juhatuse nõukogu liige Tõnu Post, kelle sõnul on ühinemisläbirääkimiste osapooled saarlaste kõrval Eesti suurim piimatootjate ühendus Epiko ja piimandusühistu E-Piim, kes kokku annavad umbes 30 protsenti Eestis toodetud piimast.
Üleriigilise piimaühistu tekkimise korral läheks Saaremaa piimatööstuse juhtimine loodava ühistu peakontorisse mandrile. Saaremaa piimatööstuse sulgemise plaani pole Posti sõnul päevakorral olnud. «Vähemalt täna on mõttekas toorpiim siiski siin ära töödelda ja siis siit toodang viia välja,» rääkis Post, kelle sõnul võib uue ühistu loomine kaasa tuua ka senisest suurema spetsialiseerumise. Kui praegu on E-Piimal ja Saaremaa piimaühistul mõlemal oma juustutööstus, siis ühinemise korral hakkaks kumbki tööstus valmistama piltlikult öeldes vaid kaks–kolm liiki juustu.
Saaremaa piimatööstuse tegevjuht Andi Saagpakk ütles, et saarlased ei saaks uuest ühistust mitte mingil juhul kõrvale jääda. «Niipalju kui mina tean, pole nende poolt, kes Eesti piimanduse praegusest olukorrast aru saavad, mingisugust vastuseisu.»
Epiko TÜ juhatuse liige Üllas Hunt lausus, et ühiselt tegutsemine on vajalik selleks, et Eesti praegu suhteliselt killustunud ja väikese tootmismahuga piimandus suudaks suurtel eksportturgudel konkurentsivõimeline olla. «Tuleb vaadata, kus on see jõud ja kompetents, et Eesti piimatooted paremini maha müüa,» ütles Hunt.
Ühe võimaliku variandina arutavad ühistulised piimatootjad praegu Kesk-Eestisse uue võimsa piimatööstuse ehitamist. Uus tööstus peaks tagama kõrgema tööviljakuse ja võib-olla ka uued funktsionaalsed tooted, mis on turgudel tulevikutrendid.
Konkurentsiamet seab piirid
Üllas Hundi sõnul seab konkurentsiamet ühistulisele uuele piimatööstusele ilmselt piirangud, mis lubavad tööstusel Eesti turult ühe varumisskeemi raames kokku osta vaid kuni 40 protsenti Eesti piimast. Ülejäänud piima peab tööstus hankima n-ö vabaturult, kuid vabaturu piim võib Hundi sõnul alati otsida endale mingil hetkel teise koha. Seega jääb tööstuse piimaga varustamisse väga tugev riskimoment, mis ei pruugi olla vastuvõetav kreeditoridele.
Üllas Hunt möönis, et tegelikult võib suure tööstuse rajamine jätta lahtiseks olemasolevate väiksemate piimatööstuste nagu näiteks Saaremaa, Põltsamaa ja Järva-Jaani piimatööstus saatuse. «On oht, et kui me teeme Kesk-Eestisse ühe suure tööstuse, siis regionaalsed tööstused jäävad kiratsema või koguni lähevad lukku,» tunnistas Hunt, kelle sõnul oleks võib-olla mõistlik ühe suurtööstuse asemel panustada hoopiski olemasolevate väiksemate tööstuste integreerimisele.