Eesti noorte seas valitseb elustiilile suunatud tarbimine
26. märts 2009, 18:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänasel MTÜ Headest korraldatud konverentsil «Kes õpetaks noore targalt tarbima?» tutvustatud uuringust «Mina. Maailm. Meedia» selgus, et enam kui poolte 15- kuni 29-aastaste seas valitseb tugev ja väga tugev konsumerism ehk siis neile on omane elustiilile orienteeritud tarbimine.
Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni vanemteadur Margit Kelleri sõnul tähendab see brändide eelistamist hinnale, välismaal ostlemist käimist jne. Noor põlvkond on Eestis igal juhul selliste tarbimisharjumuste lipukandja.
Vanemas põlvkonnas on Kelleri sõnul eestlaste hulgas kukkumine noortega võrreldes suurem, vene rahvusest inimeste seas on vanemad põlvkonnad suhteliselt konsumeristlikumad kui eestlastel.
2008. aasta uuringu andmeid 2002. aasta andmetega kõrvutades saab öelda, et konsumeristlike väärtustega inimeste osakaal on oluliselt tõusnud. Kui 2002. aastal oli selliseid inimesi 15- kuni 29-aastaste seas umbes viiendik, siis 2008. aastal juba 55 protsenti.
Veelgi suurem kasv on aga toimunud 45- kuni 54-aastaste inimeste seas, kus varem esines tugevat konsumerismi vaid 10 protsendi ulatuses, 2008. aastal aga juba pea neli korda rohkem ehk 38 protsendi ulatuses.
Tarbijad saab Kelleri sõnul jaotada nelja põhirühma: säästjad, ükskõiksed, rohelised konsumeristid ja pillajad.
Säästjad on 2005. aasta uuringu põhjal ennekõike üle keskea inimesed, kõrgema hariduse ja kõrgema sissetulekuga, kes kuuluvad n-ö keskklassi, need on keskmised Eesti inimesed, kelle jaoks konsumeristlikud väärtused ei ole olulised.
Tunduvalt üle keskea, madala hariduse ja sissetulekuga inimesed moodustavad ükskõiksete grupi, kelle jaoks ei ole oluline ei konsumerism ega säästmine.
Üheks uueks tüübiks on Kelleri sõnul rohelised konsumeristid, kelle jaoks on oluline nii keskonnasäästlikkus kui ka konsumerism: need on nooremad, 30ndates eluaastates ökopoes käijad, kõrgema haridusega, pigem naised kui mehed.
Viimaseks tüübiks on pillajad, peamiselt 15- kuni 17-aastased, kelle jaoks on konsumerism oluline, säästlik tarbimine mitte.